Kuumalaine pärsib nende aktiivsust kõvasti, sest kuuma käes lagedal nad tegutseda ei saa. Neile sobib selline paras ilm, sooja 10–20 kraadi ja piisavalt ka niiskust, vihma. Lisaks mõjutab praegune kuivus omakorda jällegi järgmisi sääse põlvkondi, kes suve jooksul hakkavad tulema, jätkab teadlane. Need jäävad väiksemaks.

Kui vaadata tagasi kevadele, siis Tartese sõnul läks sääskedel üsna hästi. Seal, kus ikkagi on niiskemad kohad, ja kus neid tavaliselt ka palju on, oli neid tänavugi kenasti. Samas ei pea ta aastat eriliselt sääserohkeks. Lund jäi kevadeks suhteliselt vähe järgi, suurvett ka igal pool ei olnud ja hilisem sõltus juba vihmadest, palju seda kuskil tuli.

„Kui olid suured sääserikkad aastad 2011 ja 2010, olid ka suure lumega aastad ja siis tulid nad kortermajas isegi ventilatsiooni lõõridest tuppa, aga sel aastal sellist asja pole,” räägib Tartes omaenda kogemusest Tartumaal.

Putukateadlase hinnangul on tänavu olnud eeldused keskmiseks sääseaastaks. Selliseks, kus neid pole ei ülivähe ega ka väga palju. Paigus, kus on veekohad, tiigid ja muud sääskedele sobivad niiskemad alad, on neid muidugi rohkem.

„Sääskede arvukus sõltub eelkõige kohalikest tingimustet, nad sünnipaigast kaugele ei lenda,” märgib Tartes.