Kadrina keskkooli pere, nagu kõik teisedki Eestimaa koolipered on koduõppel. Rein SIKK/ Kadrina vallaveeb

Andsin sotsiaalmeedias teada soovist saada vahvaid koduõppe ja e-õppe lugusid ning kogemusi ajast, mil Eestimaa koolimajad on suletud.

Tulemus on igati nauditav, lugege rõõmuga

Üleilmne seminar


Avinurme gümnaasiumi vene keele õpetaja Ülle Vaher andis teada, et koolinädala eelne vene keele õpetajate veebiseminar lõppes tema jaoks öösel kell 00.30.

Ja seminar polnud tavaline, vaid ülemaailmne. 15 aasta e-õppe kogemusega õpetaja oli Ameerikast ja osalejatena veebis koos vene keele õpetajad üle ilma.

Hommikuti on Ülle Vaher arvuti taga ärkamisest saadik.

„Tublimad õpilased saatsid tunnitöid juba enne ametliku koolipäeva algust kui ma alles kohvi jõin,” mainib ta.

„Uute tunnikirjelduste ja materjalide tegemine on ülipõnev ka endale,” lisab Vaher mainides, et on olemas ka keskkond kuhu saaks oma näoga multifilmitegelase teksti lugema panna.

Siis me suhtlus katkes, sest õpetajale saadeti messengeris järjekordne kodutöö.

Varavalges veebi


„Mina pean iga hommik poole seitsme ajal üles tõusma ja ruttu õppima hakkama, kuna peale lõunat lähevad igasugused keskkonnad ja internet väga aeglaseks,” annab teada Kadrina keskkooli õpilane, Läsna küla maalaps Kristjan Pärnamäe.

Ta lisab: „Tegelikult tavaajal on meie piirkonnas aeglane internet, aga nüüd, viimastel päevadel on internet muutunud nii aeglaseks, et isegi e-kooli ei saa õhtusel ajal jälgida rääkimata igasuguste keskkondade kasutamisest.”

"Aga tegelikult on aeglase interneti kõrval koduõppel ka voorused, sest nüüd saab oma koduste hobidega rohkem tegeleda, kuna aeg ei kulu vahetundidele ning bussisõidule," leiab Pärnamäe.

Ujumistrenni lisaülesanne


„Meil kõik hästi,” annab teada Rakvere põhikoolis käivate laste ema Krõõt Nõmmela-Mehide.

Ta selgitab: „Tunnid algavad iga päev õigel ajal ja kestavad samuti enam-vähem kooliajaga võrdselt. Ainult ema saab oma tööd teha ja ise õppida oma magistritõppe e-lahendusena alles peale 1. klassi tegelase lõpetamist.”

Ema jätkab, et nutiseadmeid kodus jätkub, aga juhendama ikka peab.
„Ja siis veel 4x päevas süüa teha... 24 tunnist jääb puudu!”

3. klassi lapsele lisandub ka kehalise tund õues, 4 kilomeetrit jalutamist, mis tuleb telefoniäpiga kinnitada.

„Tahtis sõpradega minna, aga ma tuletasin meelde, et karantiin tähendab ikka seda, et ei tohi teistega koos olla. Nüüd läheme koos õe-vennaga.”

Veel tuleb kodus hakata ka videoülesannete järgi balletti harjutama. Jalgpallil on ka ülesanded, igaks päevaks.

„Ujumistrennil õnneks lisaülesandeid polnud,” rõõmustab ema Krõõt.

Plaatimine internetis


Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja Meelis Vaheri esimene distantspraktika sattus ajale, mil tuli koolis läbi viia plaatijate praktika.

„Ole nii loominguline, kui tahad, aga praktilist tööd ja töövõtteid õpetavat äppi kohe kuskilt pole võtta. Aitavad ainult Youtube keskkonnas olevad vastava eriala videod ja õpilasel tuleb vist oma duširuum puhtaks lüüa ja seal harjutama hakata.

Praktiliste erialade õpetamisega on suhteliselt keeruline kõigil,” nendib Vaher.

Ta ei väsi Youtube'ist leitavaid materjale kiitmast: „Sealt saab ikka palju näpunäiteid ja ka tootjate enda nõuandeid aga praktiliselt läbi tegema peaks ju ikka ka, sest ükski tööandja ei võta tööle töökogemuseta plaatijat.”

Aga „tulevikus võiks ju kutsetunnistusel olla lisamärge, et omandatud veebis,” säilitas Vaher lustlikku meelt.

Pannkookide õppealajuhataja

Rakvere linna lähedal maal, Karkusel elab Rakvere reaalgümnaasiumi õppealajuhataja Kadri Vahula.

Ta tegi oma pere esimesest koduõppepäevast veebi põhjaliku kokkuvõtte. Seal seisab: „Kodus on meil õppimiseks nüüd 1. ja 5. ja 8.klassi materjalid. Olen tänasest kodus kolmes ametis - ema (E), koduõpetaja (KÕ), kodukontoris kooli õppealajuhataja (ÕJ).

No nõuab ikka suurt keskendumist, et emana ei hakkaks koolitööd korraldama või õppejuhina pannkoogi praadimist koordineerima.

Pühapäeval palusime lastel teha oma päevaplaan, mis nende arvates võiks nende jaoks olla järgmistel nädalatel abiks.

Plaanis pidi olema õppetöö alguseks hiljemalt 10.00 ja ajaliselt olema ära määratud aeg koolitööle, õueajale ja nutile. Realistlike plaanide eest said lapsed kiita... /---/

Siis kui ka meie pere õpilased olid laua taha kogunenud, et läheb lahti, siis … see juhtus. E-kool ei pidanud vastu. /---/

Nägin täna ka üht murekohta. Nii 5. kui 8.kl õpilasel kulus mõlemal väga palju aega arvuti taga. 8.kl õpilasel enamus õppimise ajast. Lisaks soovivad nad ekraani ees ka sõpradega suhelda ja mõne mängu mängida. Kokku tuli neid tunde väga palju.

Me saame hakkama!”

Koduloomad kodukoolis


„Minu jaoks midagi ennenägematut ja ülearu probleemset sellises videoõppe meetodis pole, sest olen ka varem tegelenud õpilastega ning muusikutest kolleegidega läbi interneti ning kasutanud erinevaid digitaalseid vahendeid.”

Nii kirjutab Rakvere muusika- ja kunstikooli Kaur pilliõpetaja Peep Pihlak, kes annab erakonsultatsioone ka Moonaküla Muusikaakadeemias. Ta õpetatavateks pillideks on saksofon, flööt, kitarr, basskitarr.

Pihlak rõõmustab: „Säärane õppetöö pakub vähemalt alguses uusi meeldivaid elamusi.
Näiteks on tore näha, kui tunnist võtavad osa ka teised pereliikmed – ühe kitarriõpilase noorem õde tegutses terve tunni kaamera ees tantsutüdrukuna ja tegi nägusid.

Emad ja/või isad ilmutavad aktiivsemat õppeprotsessi toetamise tahet. Ja muidugi koduloomad – nemad on ka kuidagi innustunud ja kaamerasõbralikud.”

Õpetaja arvab, et kauaks ta ainult sellise õppevormi peale siiski ei tahaks jääda, päris kohtumistel on oma kindel ja asendamatu mõju.

***
Kui Maalehe lugejail on oma kogemusi koduõppe voorustest ja puudustest, kas pedagoogina või lapsevanemana, siis kirjutage rein.sikk@maaleht.ee .