Kiiruskaamera on teel, teatab märk. Foto: Sven Arbet

Maaleht uuris omavalitsusjuhtidelt, mida arvatakse liiklusohutuse parandamise plaanist linnade ja valdade poolt soetatavate kiiruskaamerete abiga. Kogesime peamiselt negatiivset suhtumist, kuna omavalitsusel on kohustusi niigi palju. Ka ei taheta kiiruskaamerat rahamasinaks muuta.

Rae vallavanem Madis Sarik aga peab oluliseks just valla kiirusklaamerate kasutamist. Ta kirjutas Maalehe pärimise peale järgmist: “Oleme seda omakeskis arutanud ja sooviksime lausa kaht mobiilset kaamerat, sest probleeme liikluses jagub.

Rae vald on eelnõuga igati nõus ja mida kiiremini kaamerad saab, seda parem, sest õnnetus ei hüüa tulles. Sellest tulenev rahalist kasu saaks kasutada liiklust reguleerivate vahendite tarbeks.”

Meenutuseks: siseministeeriumi poolt kavandatav seadusemuudatus annaks kohalikele omavalitsustele nimelt võimaluse kohalikele teedele kiiruskaamerad soetada. “Trahvidest 50% hakkab laekuma nende eelarvesse, et katta kaamerate soetus- ja halduskulud ning võimaldada rohkem panustada liiklusohutusse,” seisab siseministeeriumi pressiteates.

Praegu on eelnõu kooskõlastusringil.

Pikem kirjutis paljude omavalitsujuhtide arvamusega kannab pealkirja: „Igale vallale oma liikluskaamera? Uus seadus võimaldab liiklustrahvidega eelarvet lappida”

Sama teemat jätkab ja omavalitsuste kaameravastasuse põhjuseid otsib ka juhtkiri: „Rein Sikk: kas igaühele oma kiiruskaamera?”

Arvamused omavalitsuste kaamerate poolt ja vastu on teretulnud ka meilitsi: rein.sikk@maaleht.ee .

.Kiiruskaamera Narva maanteel.
Foto: Andres Putting