Värske teenetemärgi võitja Argo Ideon teisipäeva hommikul Maalehe toimetuses Foto: Sven Arbet

Kõige paremini tuntakse Argo Ideoni majandus- ja poliitikalugude poolest, mis on varsti pea 30 aasta jooksul ilmunud nii Eesti Päevalehes, Postimehes ja Eesti Ekspressis. 2015. aasta sügisest töötab Argo Ideon Maalehes ja siin on ta lugejaid (ja ka kolleege) üllatanud ka mõnes muus žanris särades.

Sama põhjalikult kui oludest meie poliittaevas või välispoliitikas võib Argo kirjeldada ka seda, millised on kasside jõulud või arutleda selle üle, kuidas võidelda kodu uputava asjadehulgaga.

„Teenetemärk läheb õigele mehele, Argo saavutuste üle on väga hea meel. Tal on fenomenaalne oskus kõikides teemades põhjani välja kaevata. Alati täpse sihikuga. Alati tugev analüüsija. Ja üks asi, mis eriti kadedaks teeb – Argo uskumatu keskendumisvõime, teda ei suuda segada isegi see, kui kõrva ääres peaks miski mürtsu tegema,“ kirjeldab Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

Argo Ideon võtmas vastu õnnitlusi peatoimetaja Andres Eilartilt
Foto: Sven Arbet

Argo kunagine kolleeg Postimehest, poliitajakirjanik Toomas Sildam:

Olen Argoga käinud komandeeringus Vormsil, Vilniuses, Mõisakülas, Pärnu-Jaagupis ja veel mitmes kohas ning ütleb end olevat neist käikudest õppinud, kuidas inimestega rahulikult rääkida, õigemini, kuidas inimesi kuulata ja lasta neil endil rääkida. Ja esitada neile õigeid küsimusi.

"Lisaks muidugi imetabane asjade märkamine ka siis, kui teised ei näe midagi,“ lisab Sildam ja toob näite:

„Teate, see udu on nagu miski vale udu. Ta istub seal akna taga, nohiseb ja küsib sisse.“

Niisugune oskus näha ja kirjeldada teeb kadedaks iga ajakirjaniku.

Samuti püsivus mingi teema kallal nokitseda. Näiteks, kui Argo kirjutas raamatut president Ilvese Kadrioru perioodist ja pusis end läbi kümne aasta sündmuste. Ta tuli sellega sama nauditavalt toime nagu maalimisega, mida teeb paljudele üllatuslikult päriselt värvide ja pintsliga või aastavahetuseks Olivier’ salati kokkusegamisega (tagasihoidlik nõuka-aegne retsept, ilma põldpüüde ja kalamarjata, hapukurgi asemel – sest seda Argo ei söö – oliivid ja muidugi natuke Globuse konservherneid).

Argole meeldib öelda, et tööd on liiga palju ja kõike muud liiga vähe, kuid nii see elu on. Ja et reaalsuses peab ootusi-lootusi ja unistusi lihtsalt vähendama ning taipama, et kui üks keskealine valge mees jõuab suuremate kaotusteta välja uude aastanumbrisse, siis ongi see juba paras saavutus. Mingid asjad jäävad selles elus kättesaamatuks, aga kui tuleb vahepeal mõni väike edu ja võit, siis eks võtame ka need üllatusboonused vastu, ilmutab ta suuremeelsust teadmata tuleviku suhtes.

Nüüd tuleb tal Valgetäht vastu võtta. Kes veel, kui mitte Archie, saab presidendi tehtud teenetemärgi-otsuse peale öelda.

Varasemalt on Maalehe toimetusest teenetemärgi pälvinud Tiina Reinart ja Jüri Aarma (2014), Silja Lättemäe (2017) ja Margus Mikomägi (2018).