Pilt on illustratiivne. Aldo Luud
See käitumismall eeldab, et ohvrid on valmis kurjategijatega tegema tehingu – kui saan asjad tagasi, siis varas pääseb; kui ei saa, lähen politseisse. Mõni aeg tagasi levis Facebookis üleskutse vargusekahtluse kohta, kus postitaja sõnul jäi varas ka videosalvestusele, mis lubati politseile edastada alles siis, kui varas äraviidud kraami ei tagasta. Seesuguseid postitusi leiab ka teiste piirkondade Facebooki-lehekülgedelt. Mida rohkem inimesi sotsiaalmeedias vargaid otsib, seda enam levib mulje, et politseihirmus vargad tõepoolest tagastavad varastatud asjad omanikule. Samas on harvad juhtumid, kui ohvrid oleks sel moel ka varastatu tagasi saanud või varas oleks end üles andnud. Selliste juhtumite puhul on arusaamatu, miks ohver ei pöördu salvestatud materjaliga kohe politseisse, vaid on valmis kurjategijaga läbi rääkima. Foto- või videomaterjali avaldamine sotsiaalmeedias ka teave kurjategijale. Näiteks saab varas teada, kas tema isik oli salvestisel tuvastatav või mitte. See tähendab, et varast ei saaks sellise teabe põhjal tabada ka politsei. Küll on aga politseil muud menetluse võimalused ja oskused, mis ei põhine ainult fotolt või videolt kuriteo lahenduse otsimisel. Seepärast on tähtis, et ohver teataks vargusest kindlasti kohe politseile. Kuriteo lahendamise võimalus suureneb nii oluliselt.
Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: