Sanktsioonid mõjuvad kindlasti lääneriikidele, sealhulgas Eestile, kuid Venemaa kohalik tarbija jääb maailma toidukaubandusest isoleerituks.

Prantsusmaa juustud, Austraalia liha ning mereandidest risottod kaovad restoranide menüüdest, sest sisseveo keeld puudutab kogu kala-, liha- ja piimasektorit.

„Hinnad lähevad üles ja nii mõnigi toit kaob menüüst," ütles restorani Children of Paradise omanik Alexei Papernõi. Tema Moskva restoran oli reede õhtul siiski rahvast täis.

„Me anname endast parima, et jätkata. Ma ei kujuta ette, kuidas mõned restoranid ja kohvikud suudavad neis tingimustes hakkama saada."

Ta kirjeldas ühe aasta pikkust keeldu USA, Euroopa Liidu, Kanada, Austraalia ja Norra toodetele kui „Venemaa sanktsioone venelaste vastu" - sellist seisukohta jagavat paljud tema kohviku kliendid.

„Oleks olnud ausam, kui valitsejad oleks loobunud oma Mercedestest ja hakanud sõitma  Žigulidega (Lada)," ütles üks klient, kes palus end kutsuda Yaniks.

Sushikriis

Venelased on pärast NSVLi kokkukukkumist üha enam harjunud hea eluga. Selle üheks märgiks on sushi, mis on riigis väga populaarne. Seda pakutakse isegi kohalikes Itaalia ja Prantsusmaa restoranides. Nüüd aga peavad paljud sellest suu puhtaks pühkima.

Rosinter on Venemaa üks suuremaid restoranikette, mis haldab sushi-kohvikuid üle kogu maa. Nende sõnul  sõltuvad nad 50% ulatuses eksporditavast toorainest. Rosinteri juhid on seda meelt, et sanktsioonid lükkavad äri veel kiiremini allakäigutreppi mööda edasi. Juba varem mõjutas neid negatiivselt poliitiline ebastabiilsus.

„See on keeruline olukord. Meil tuleb teha palju tööd, et muuta menüüd ja hindu," ütles Rosinteri kõneisik.

„Me oleme kõik murelikud. Me ei soovi töökohta kaotada. Ei ole olemas sellist asja nagu Venemaa lõhe," tõi välja ühe teise sushirestorani juht, kes ei soovinud kättemaksu hirmus oma nime öelda.

Löögi saab keskklass

Sanktsioonide mõju on juba reaalsus. Euroopa piimatootjad on katkestanud Venemaale müügiks mõeldud juustude ning või tootmise. Norra lõhehinnad kukuvad sel nädalal tõenäoliselt 10 protsendi võrra.

Ekspertide sõnul saavad aga olulise löögi ka vene tarbijad. Fitchi reitinguagentuuri hinnangul asendatakse Euroopa Liidu ja USA importtooted tasapisi kallimate toodetega mujalt maailmast.

Enim kannatab Venemaa keskklass, kes jääb ilma paljudest oma lemmiktoodetest. Just keskklass oli peamiselt see, kes protestis Putini naasmise vastu presidenditoolile.

„Linnades elav keskklass tõrjutakse üha enam kõrvale. Otsustajad on Kremlis kindlasti välja arvutanud, et patriotism on siiski tugevam kui valu, mida sanktsioonid põhjustavad," ütles analüütik Alisa Lockwood.

Küsitlused näitavad, et enamik venelasi pooldab vastu-sanktsioone.

Üks Jekaterinburgi restoraniomanik on aga uhke, et Lääs Venemaad enam kiusata ei saa. Ta on teinud „sanktsioonide menüü", mis on küll lühike, kuid seal on vaid Venemaal toodetud toorainest söögid. Selline patriotism läheb hästi peale.

„Oli ka aeg. Olime poiss, keda lääneriigid kiusasid. Jah, meil ei ole (menüüs) austreid, aga me elame selle üle," ütles Andrei Dellos Vene telekanalile Dožd.

Kasu kohalikele tootjatele

Venemaa farmerid loodavad, et sanktsioonidest tõuseb neile suurt kasu. Toidutööstustes on aga neidki, kes kahtlevad kohalike tootjate võimes vajadus katta. Taludel on võtnud väga kaua aega, et pärast NSVLi kokku kukkumist jalgele saada. Siiani on põllumeestel vahendeid liiga vähe.

„Et toota nii palju piima, pead sa enne kasvatama lehmi. Palved siin palju ei maksa, lehm ei hakka enne kolme aastat piima andma," ütles Lenini Linnafarmi direktor Pavel Grudinin. „Venemaa probleem ei ole see, et meil oli liiga palju odavat importkaupa, vaid see, et me ise toodame väga vähe."

Rostovis elav ja töötav farmer Viktor Zubenko on aga rõõmus: „Ma ei saa öelda, et ma ootasin sanktsioone, aga lootsin küll," ütles mees, kelle kartulipõllud laiuvad mitmel hektaril. Ta näeb sanktsioonides nii endale kui teistele omasugustele suurt võimalust.