Öeldakse, et turvalistel aegadel võiks kuskil 15 protsenti olla see nii-öelda nurgakivi, mida ei puutu. See reegel on aga mõeldud kehtima stabiilsetel aegadel ja Martin ei julge küll öelda, et praegu oleks rahanduses stabiilne aeg.

„Kui mõtleme kasvõi sellele faktile, et Euribor on negatiivne, siis see on ju absurd. See näitaja peaks ju iseloomustama raha intressi. Aga sellist inimest, kes on nõus oma raha nii välja laenama, et ta saab vähem tagasi, mina kohanud ei ole. Mis tähendab, et selline olukord – negatiivne intress - on kunstlikult saavutatud ja kui selliseid asju proovitakse jõuga ja kunstlikult ellu viia, siis see on väga selge signaal sellest, et midagi on ikka väga valesti,” sõnas ta.

„Kulla osakaal investeeringuportfellis võiks täna ikka selgelt suurem olla kui 15, pigem vähemalt 20 või 30 protsenti, aga eks igaüks peab ise leidma enda jaoks sobiva lahenduse. Terve elu ei saa ju nii ka elada, et ostan kogu oma vara eest kulda ning siis istun nagu kult rukkis ja ootan, kuni katastroof tuleb. Elu on vaja elada. Elus on ka muid ja palju vägevamaid tegevusi kui kulda investeerimine. Näiteks lapsega kalal käia on väga tore, sõpradega reisida on samuti palju ägedam kui kulda investeerida. Hoolimata sellest, et kuld särab, ei ole kulda investeerimine kuigi glamuurne tegevus,” arvas Martin.