"Kümme aastat peale kaevanduse sulgemist, kaevandaja ei vastuta enam territooriumil juhtuvate asjade eest," nendib Kohtla-Nõmme kanti ja sealseid varinguid ja muid maapinna vajumisi tutvustav Imre Poom.

Maailmaharidusliku SAME World projekti toel valminud videod viivad vaataja Kohtla-Nõmme kanti ning Pagari külla, kus kohalikud elanikud räägivad põlevkivi kaevandamise mõjudest nende elule ja piirkonnale.

„Loodetavasti aitavad need kaks lühikest videolugu teemat lähemale tuua,“ sõnab projekti läbi viinud Margit Säre Peipsi Koostöö Keskusest. Need on mõtlemapanevad lood sellest, kuidas kõuemürinana kostev lõhkamismüra on osa igapäevaelust, kuidas elumaja ja hoovi all olev maa tühjaks kaevandatakse vaatamata lubadusele maja alla niinimetatud tervikud jätta.

Paljud põlevkivi kaevandamisega seotud muutused tekivad pika aja jooksul – maapinna vajumine ja varingud ei teki üldjuhul kaevandamise ajal või vahetult peal kaevandamist, vaid mitmeid aastakümneid hiljem. Põlevkivi kaevandamine Eestis on seotud ka kliimamuutuste, keskkõnnaõigluse ja -rändega.

„Eestis pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi levinud ning see, kuidas keskkonnamõjud meie endi, inimeste vahel jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda,“ ütles Säre.

Kairi lugu


Imre lugu