Lisaks on ajaga uued ja paremad sordid peale tulnud. "Need on ümmargused, siledad nagu kanamunad ning palju kolla­semad ja maitsvamad," tutvustab Võrumaa kartulikasvataja Ants Muld.

Sortide vaba rändega hakkasid meil levima uued agressiivsemad viiruste tüved, ja vanad sordid ei oma uute viirustüvede suhtes resistentsust. Inimesed, kes kartulit kasvatasid, ei vahetanud enam nii tihti kartuliseemet, tekitades samuti viiruste levikuks soodsa pinnase.

“Kartuli seemnekasvatus on aeganõudev protsess. Alustades katseklaasitaimest ja lõpetades madalama kategooria seemnepartiidega, mis kasvavad põllul, võib see kesta kuni üheksa aastat,” selgitas ta. Viiruseid aga ei tohi seemnepartiides olla. Seega osutus ‘Jõgeva kollase’ seemnekasvatus selle süsteemi järgi võimatuks.

Avalehele
79 Kommentaari
Loe veel: