Viljakasvatajad: saatke need Itaalia linnukütid meie põldudele!

Linnukaitsjad on kaks nädalat teinud kõva lärmi hanede küttimise üle. Põllumehed on aga jahimeestele tänulikud, sest rändel olevad haned söövad ära kõik rohelise, mille kätte saavad.

Ekstreemse sügise tõttu on tänavu tavalisest hoopis vähem külvatud talivilja. Hanede ja laglede suured karjad hävitavad aga sedagi vähest, mis maha sai.

“Kui linde ei kütitaks, ei suudaks me mingil juhul säilitada talikultuure ega kevadel mulda pandud seemneid,” ütleb põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees, viljakasvataja Olav Kreen. Ta nõuab, et linnujahi aruteludel maksaks ka põllumeeste sõna.
Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito selgitab, et üldreeglina peatuvad lagled Lääne-Eestis, haned mujal. Viimastel kümnenditel on lindude tavapäraste toitumispaikade – looduslike rohumaade – hulk kahanenud. See on suunanud linde üha enam teraviljapõldudele ja tekitanud konflikti põllumeestega.

“Kokku rändab Eestist läbi umbes 900 000 hane ja laglet, peatub 470 000,” tutvustab Leito tänavuse linnuseire andmeid. “Arvukamad on valgepõsk-lagle (meilt rändavad läbi Barentsi mere ja Soome asurkonna linnud), suur-laukhani, rabahani ja mustlagle. Enim kahju teevad rannikuvööndis valgepõsk-lagled ja hallhaned, sisemaal suur-laukhaned ja rabahaned.”