“Sertifitseerimine on oluline, kuna see võimaldab biogaasi toota nii, et järele jääv materjal – kääritusjääk – ei ole enam jääde, vaid selle asemel tekib toode, mis vastab kindlatele omadustele. Vinni Biogaas on seejuures olnud igati tubli koostööpartner ja sertifikaadi nimel kõvasti pingutanud,” kiidab Pohlak.

Biolagunevatest jäätmetest toodetav biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadav gaasiline kütus, mis sisaldab 50–70% metaani, 30–40 % süsinikdioksiidi ning väiksemal määral muid komponente, kääritusjääk aga biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv materjal.

Sertifitseerimisprotsessi käigus vaadataksegi üle biogaasi tootva ettevõtte tootmistegevus, kontrollitakse sisendmaterjali koostist ning toote – kääritusjäägi – vastavust ohutus- ja kvaliteedinõuetele, sh bakterite ning raskemetallide sisaldus. Kääritusjäägi sertifitseerimise kohustus tuleneb jäätmeseadusest ja on reguleeritud keskkonnaministri määrusega.

Eesti esimese sertifitseeritud kääritusjäägi tootja Vinni Biogaasi juhatuse liige Rafik Asadov nendib, et kuigi nende põhitoode on biogaas, siis biogaasi tootmise tulemusena tekkivat kääritusjääki ehk digestaati on oluline sertifitseerida.

“See on normaalne, et biogaasi tootev jaam jälgib oma sissetulevaid tooremeid ja kääritusjäägi kvaliteeti, kuna see peab põldudel väetise kasutamiseks olema ohutu ja kvaliteetne. Kuna meil on nüüd sertifitseerimisprotsess läbitud, ei ole kääritusjääk enam jääde, vaid toode,” kommenteerib Asadov.

Sertifikaadi olemasolu annab Vinni Biogaasile nüüdsest võimaluse ka kääritusjääki turustama hakata, ent hetkel antakse see üle kasutamiseks põllumajandustootjatele.

“Praegu me ei turusta, tulevikus võib-olla küll, kuna tegemist on suurepärase tootega eramajapidamistes aiamaa ning kasvuhoonete mullaparanduseks ning väetamiseks või kasutamiseks väiksemates tootmisettevõtetes. Täna on kääritusjääki kasutavad põllumehed selle tooteomadustega, mis ei sisalda näiteks umbrohuseemneid ning on taimedele kääritatuse tõttu kergemini omastatav, väga rahul ning kääritusjääki tahetakse saada rohkem, kui meil anda on,” sõnab Asadov.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann leiab, et Lääne-Virumaal on põhjust olla uhke, et esimene sertifikaat sinna läheb.

“Kuigi Eestis on teisigi häid näiteid juba praegu ringmajanduspõhimõtete järgi toimetavatest ettevõtetest, näiteks biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti tootvad ettevõtted, on biogaasijaam kindlasti üks parimaid ringmajanduse näiteid. Lisaks biogaasile toodetakse ka kääritusjääki.”

Vinni Biogaas on Rüütelmanni sõnul hea teerajaja ning hetkel on kääritusjäägi sertifitseerimisprotsess pooleli kahes biogaasi tootvas ettevõttes. Küll aga oodatakse kääritusjäägi sertifikaati taotlema ka teisi biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootvaid ettevõtteid.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärk on olla sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis viib läbi kompostimise kontrolli, komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab vastavushindamise sertifikaate komposti tootjatele.

Lisaks on sertifitseerimiskeskuse eesmärk olla sõltumatu sertifitseerimisasutus ka muudest taaskasutatavatest materjalidest toodete vastavushindamise läbiviimisel nagu näiteks biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi puhul.

Sertifitseerimiskeskus alustas tegevust veebruaris 2016, väljastades esimese sertifikaadi 16. märtsil 2016.