Võõrtööjõu keelamise tagajärg: maasikate hind tõuseb ja enamik saagist jääb põllule

Kui ukrainlaste hordid meie põldudelt kaovad, kas siis ongi Eesti põllumajanduse lõpp käes? Maaleht uuris, kuidas tuleksid maasika- ja köögiviljakasvatajad toime välistööjõuta.

Põllumajandussektor on hädas, kuna riik ei luba võõrtööjõudu siia. Kõige tulisem on maasikakasvatajate olukord, kuna esimesed marjad valmivad kiletunnelites juba järgmisel nädalal.

“Suuremad maasikakasvatajad prognoosivad, et ilma lisatöötajateta suudetakse vaid 30% saagist ära koristada ja 70% jääb põllule,” sedastas Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets. “Kindlasti läheb Eesti maasikas kallimaks.”

Ta kinnitas, et maasikakasvatajad on valmis kõik kohalikud soovijad tööle võtma, aga elu näitab, et soovijaid on väga vähe, kuigi keskmiselt saab maasikakorjaja 40tunnise töönädala puhul kätte tuhat eurot kuus. “See ei ole orjatöö, odav töö või neegripalk, nagu selle kohta on öeldud,” pahandab Lillemets.

Nopri talu peremees Tiit Niilo kogemusel on aga põllumajandussektoris mitmeid erilisi töid, mida eestimaalased sugugi teha ei taha.

Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli on samal ajal veendunud, et asi jääb ikkagi Eesti tööandjate taha – kümmekond aastat tagasi oli Soomes maasikate korjamine üks ihaldatumaid töid ja töötada taheti ka Eestis.