Koduveinid ootavad konkursižürii hinnangut
“Pudelite väljanägemisse on tänavu lausa erakordselt palju panustatud,” tõdes Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. “Kas sama võib öelda ka sisu kohta, selgub lähinädalatel.”
Võistlema saadeti 132 veini, mida on üks vähem kui eelmisel aastal. Tänavu kehtis aga piirang, et ühelt tegijalt võeti vastu vaid kuus toodet.
“Arvestades seda, et eelmine ei olnud kõige parem saagiaasta ning osadel tegijatel ei olnud üldse õunu ja ploome-kreeke-alõtšasid, on laekumine väga hea,” nentis Kuuler.
Kõige suurem muutus tabas traditsiooniliselt väga osalejaterohket dessertveinide klassi – varasema 41 magusa asemel oli neid seekord vaid 28.
Samas suurenes poolkuivade ja roosade hulk (väidetavalt nõuavad aga just kuivemad suuremat meisterlikkust!). Esindatud olid ka siidrid ja vahuveinid.
Veinimeistreid (ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks) oli 58, mullu 62.
Kõige rohkem oli neid Harjumaal – 13, isegi Prangli saarelt toodi üks vein võistlema. Pisut jääb maha Tallinn. Ülejäänud maakonnad on esindatud kolme kuni viie osalejaga.
Saabus kaks väga vana pihlakaveini, üks 1990., teine 1989. aastast. “Vist oli siis väga hea pihlakaaeg, sest ka varasematele konkurssidele on toodud pihlakaveine just sellest ajast, aga toojad on igal erinevad olnud,” pakkus Kuuler.
Lähemate nädalate jooksul istub kokku asjatundjatest koosnev žürii ja valib eelvoorudes välja 15−17 finalisti. Need saavad lõpliku hinnangu 15. juunil Haapsalus toimuval veinifestivalil.
Inimesed, kes avaldasid soovi oma veinid hiljem tagasi saada, peaksid neile Veinivillasse järele tulema hiljemalt jaanipäevaks.
Et konkurss toimub juba kolmandat korda, võib seda juba tavaks nimetada.
“Ning kuna konkursi tulek näib sama kindel kui suve saabumine, on meistritel põhjust igal aastal veinilaar käima panna, et oma ala parimatega rinda pista,” lausus Targu Talita toimetaja Jana Rand.
Just uute meistrite kasvamist ja kujunemist, kes veini valmistamises kunsti näevad, korraldajad loodavadki.
Nii näiteks peab eelmise aasta konkursil võidumeheks osutunud Meelis Kask oma tegevust haaravaks hobiks, veini ta ise ei joogi.
“Uued hõrgud maitseelamused kasvatavad ka kodumaist kvaliteeti hinnata oskava tarbija, mis lõppkokkuvõttes paneb aluse eestimaisele veinikultuurile,” lausus Rand.
