Koduveinikonkurss 2013 algab!
Äsja lõppenud koduveinivõistlus valmistas korraldajatele palju meeldivaid üllatusi – osalejaid oli poole enam kui esimesel korral, tõeliselt häid veine oli kõvasti rohkem, tegijad olid palju vaeva näinud ka pudelite väljanägemise ja siltide vormistamisega. See kõik muutis koduveinikonkursi korraldamise puhtaks rõõmuks ja naudinguks. Loodetavasti oli see nii ka veinimeistrite jaoks.
Vead, mida vältida
Lausa vigaseid veine, mis oleks äädikaks käärinud, häguseid-läbipaistmatuid, koltunuid, oksüdeerunuid, alles käärivaid, oli tänavusel konkursil väga vähe – vaid paar-kolm. Usun, et kvaliteet tõuseb jätkuvalt.
Üks viga, mida tasuks vältida, on liiga kiire pudeldamine. Vein ei ole veel jõudnud käärimisnõus selgeks settida ja sadeneb pudelis edasi. Kui vein ei ole välja kallates enam selge, toob see hindajatelt kohemaid kaasa miinuspunktid. Seega andke oma veinile aega – nädal, aga ikka jahedas ruumis. Suvekuumas toas ei taha ükski vein selgineda.
Kõik teavad, et vein muutub ajas paremaks, seega võiks mõne veini jätta rahulikult aastaks seisma ja lasta ta võistlema alles järgmise aasta konkursil. Nii ei ehmata žürii negatiivsed hinnangud veinimeistrit ära ega võta talt isu edaspidi toredaid veine teha.
Osalejate veinikorkimise kombed on küll paremaks läinud, kuid siiski saabus ka tänavu võistlema veine, mille korgid lasid läbi, nii et üks pudel oli juba postkontoris tühjaks jooksnud. Või ei olnud keeratavad korgid piisavalt kõvasti kinni ega vaha või kapsliga kinnitatud.
Varem ei ole konkursil olnud piirangut sellele, kui palju veine ühelt tegijalt osalema võib saata. Ma paneksin siiski südamele, et kogu oma veinikeldri sortimenti ei maksaks ehk võistlema saata, vaid ikka kõige paremad veinid. Kui ise ei oska otsustada, võtke sõbrad appi ja tehke kodus eelkonkurss oma veinide vahel. Kui tahate lihtsalt oma veinidele hinnanguid saada, tulge parem korra kuus Eesti Koduveini Klubisse.
Lätlaste konkursist
Käisin juuli algul lätlaste koduveinikonkursi finaalis. Kuna Lätis on väiketootjate puuvilja- ja marjaveinide müük ammu lubatud, jagavad nemad oma finaalitulemused kaheks – asjaarmastajate veinid ja nn kommertsveinid ehk need, mida müüakse. Maitse järgi ei olnud neil küll võimalik vahet teha, tase oli ühtviisi kõrge.
Neil oli finaali jõudnud paari-kümne veini seas palju eksootikat – leedriõievein, roosivein, ebaküdoonia-kõrvitsavein, ning õuna, mis meil siin vägagi domineerib, oli vaid mõni üksik. Samuti hakkas silma, et konkursile on esitatud vanemad veinid – keskmiselt 3–4, mõni ka 6–7 aastat vana.
Läti veinikonkursi võitjate auhinnaks on vaid au ja kuulsus ning raamitud aukiri seinal, kuid oma veini ametlikult müüvad tootjad rakendavad võite loomulikult turunduse vankri ette, mida meil Eestis seni veel teha ei ole saanud. Mine tea, äkki on tuleva konkursi finaali ajaks meil juba tekkinud ka ametlikke väiketootjaid.
Auhinnad ja võistlusklassid
Nagu ikka, võistlevad veinid eri kategooriates: kuivad valged ja punased, poolkuivad valged ja punased, dessertveinid, viinamarjaveinid, roosad, vahuveinid ning tänavu esimest korda ka siidrid. Ootame rohkem osavõttu, sest auhinnad tulevad toredad!
Edasised teated konkursi kohta leiate Maalehe lisast Targu Talita ja Veinivilla kodulehelt www.veinivilla.ee.
