Mis on targa loomakasvataja edu aluseks?

Põllumajandussektori edu ei peitu mitte ainult automatiseeritud kaasaegsetes seadmetes ning täpsetes analüüsivahendites, vaid ennekõike inimeste vahelises koostöös ning strateegilises juhtimises. 12. veebruaril Paides Baltic Argo poolt korraldataval loomakasvatajate Siloseminaril tuleb täpsemalt arutlusele, millist vilja annab hea tiimitöö ning kuidas saavutada siloks vajalike söödataimede parimat kasvu väetisehindade kiuste.

Edukas ettevõte algab selgetest eesmärkidest ja ühtsest meeskonnast. Põllumajandus, eriti loomakasvatus, on keeruline valdkond, kus iga detail loeb. „Piimandus on eestlaste koostöö üks sünnikodudest. Esimene piimaühisus loodi juba 1897 ja kõrgajal 1930ndatel tegutses neid Eestis 300 kandis,“ rääkis Nümen Consultingu meeskonnatöö konsultant Indrek Rahi, kes viib Siloseminaril läbi tiimitöö paneeli. „Koostööoskuste arendamine on nagu kehaline treening. Midagi ei tule iseenesest. Koostööle peab tähelepanu pöörama, seda analüüsima, tundma inimeste ootusi ja leida õiged viisid selle arendamiseks,“ sõnas Rahi.

Loomakasvatuses on oluline kogu ettevõtte ühte sammu käima saada: loomakasvatusjuhtide soov on vajalik sisend taimekasvatusele: kui palju maisi- ja rohusilo, heina ja põhku on loomadele aastaringi vaja. Oluline oneelkõige kvaliteet, mitte ainult kogus tonnides. Ettevõttejuhi ülesanne on kaks erinevat valdkonda koos töötama panna, et kogu ettevõte hingaks ühes rütmis. Lisaks Indrek Rahile arutavad võiduka valemi toimimapaneku kogemuste üle Pärnumaa suurima piimatootja Halinga OÜ juht Raul Peetson ja Kaiu LT OÜ taimekasvatusjuht Lauri Mukk ning Sadala Piim OÜ-st Üllar Uibo.

Räägitakse reaalsetest kogemustest ja elulistest näidetest, kuidas erinevate valdkondade juhtide tihe koostöö muudab väljakutsed võimalusteks.

Kas väetamises peitub võti?

Vaatamata kõikumistele väetiste hindades on väetamine jätkuvalt hädavajalik ning jääb Eesti põllumajanduses oluliseks edu saavutamise aspektiks. Kuigi väetiste hinnad on tipuperioodiga võrreldes pisut langenud, ei ole põldude väetamine senini jõudnud koroonaeelsele tasemele. Taime elujõulisus ning kvaliteetne silo sõltuvad aga otseselt õigest ja läbimõeldud väetamisest.

Siloseminari väetamise vestluspaneelis jagavad eriala tippspetsialistid Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja, SoilOptix mullaanalüüside tootejuht Martin Jaaniste Baltic Agrost, Aaspere Agro tegevjuht Andre Randoja ning paneelijuht Kusti Aavik Baltic Agrost oma kogemusi töötavate lahenduste otsimisel ja leidmisel.

Baltic Agro SoilOptix mullaanalüüside tootejuht Martin Jaaniste jaoks algab väetamise mõju mulla seisukorra mõistmisest. „Mullaanalüüsid näitavad selgelt, et toitainete puudus on täna paljudes Eesti muldades probleemiks. Pelgalt väetise lisamine ei anna tulemusi, kui mulla pH ei ole tasakaalus,“ selgitas Jaaniste ning lisas, et erinevate lähenemistega on võimalik kasutada väetist efektiivsemalt ning optimeerida kulutusi. „Soovitan kasutada SoilOptixiga kaardistamist, mis annab täpsed andmed mulla vajaduste kohta. Selliselt saab väetamise muuta sihipäraseks ja kulutõhusaks,“ selgitas ta.

Pane end kirja ja ütle sõna sekka! Kohtume Paides Wittensteini Tegevusmuuseumis juba 12. veebruaril 2025 Baltic Agro Siloseminaril!