Põllumees peab valdama finantsjuhtimise oskusi

Jaanuari lõpus ligi 500 põllumehe osavõtul toimunud tänavuse Baltic Agro taimekasvatajate talveseminari üks järeldusi oli, et kaasaegsel põllumehel on lisaks agronoomiateadmistele järjest rohkem vaja rahvusvaheliste toormebörside tunnetust ning finantsjuhtimise oskusi. Profipõllumehena raha teenimiseks tuleb õigel hetkel teha ära kulusisendite nagu väetis ost ning teiselt poolt panna ammu enne saagi valmimist õigel hetkel riskide juhtimiseks lukku oma toodangu müügihinnad.

Baltic Agro viljakaubanduse juhi Timo Sildvee sõnul on käesoleva aasta viljahindu prognoosida keeruline nagu alati, sest tegu on äärmiselt rahvusvahelise ja volatiilse turuga. „Musta mere regioonis on toidunisu hinnad olnud kogu viimase hooaja väga stabiilsed, kõikumised ainult mõne dollari piires. Seevastu räägitakse viimasel ajal väga palju Lõuna-Ameerikast, milline saak seal olema saab, milline ilm on. Suureks küsimärgiks on võimalikud muutused eri riikide ekspordi-impordimaksude osas. Eks siin ole võtmeks, mis hakkab toimuma Washingtonis Valges Majas – kas ja kellega võimalikku kaubandussõda pidama hakatakse, selgub vast lähemate kuude jooksul,“ selgitas ta lisades, et praeguse hinnangu järgi on maailmaturu viljahindade kõige olulisemaks mõjutajaks just poliitilised otsused.

Väetiste tootmine ja kaubandus on Baltic Agro väetiste valdkonna juht Mihkel Salumi jutu järgi pisut konservatiivsem teema, kus nii tihti äkilisi uudiseid ei tule: „Eesti kontekstis rääkides on septembrist alates hinnakõikumisi olnud - lämmastikväetiste hinnad on tõusnud; ainuke, mis on püsinud või isegi natuke langenud, on kaaliumväetised. Üldiste suundumuste osas jätkuvad varasemad trendid: tootevalik on väiksem, hinnapakkumisi tehakse hästi lühikeseks ajaks – praktikas vaid üheks-kaheks päevaks – ja põllumees peab suutma sellele reageerida, et võimalusel soodsamat hinda kasutada.“

Eesti põllumeeste tänavuse hooaja väetiseostude praktika saab Salumi sõnul kokku võtta kolme sõnaga „vähem, aeglasemalt, hiljem“. Samas – kellel on veel midagi vajalikku puudu, peaks praegu ostuga kiirustama, sest kui kõik tahavad oma kaupa aprilli alguseks kätte saada, võib eeldada tarneprobleemide teket. „Hinnad on volatiilsed, igaüks peab oma riske juhtima ja õiget ostuhetke peale passima – väetiste hinnapõhjad paneb ju suuresti paika gaasi hind maailmaturul,“ märkis ta. Neile, kes turgudelt parima ostuhetke leidmiseks ajaloolisi mustreid otsivad, toob ta näiteks karbamiidi hinna kujunemise viimasel viiel aastal: „Iga aasta mai-juuni on hooajast tingitud hinnapõhi ja paljud põllumehed suudavad seda ära kasutada oma ostu ajastamiseks.“

Neeme Univeri kogemus – Excel aitab emotsiooniotsuseid vähendada

Pisut üle 20 aasta Kookla Seemnekeskuses Viljandimaal teravilja ja rapsi kasvatamise ning seemnevilja paljundamisega tegelenud Neeme Univeri vastus praktiliselt kõigi taimekasvatuseks vajalike sisendite ostu, toodangu müügi ning riskijuhtimise küsimustele on lihtne: „Excel aitab. Emotsioone on niigi palju, aga numbrid on otsuste tegemisel head abimehed.“

„Olen endale juba aastast 2017 tabelisse kandnud kui palju ja millisel põllul mingi traktor töötab, kui palju seal kulub kütet, tööaega ja kogunud erinevaid näitajaid, et täpselt aru saada kulude jaotusest ja tegevuse efektiivsusest. Tabelarvutusega saan arvestada sisendkulusid ja hinnangulist saagikust, et seda siis võrrelda vilja müügihinnaga, mida antud hetkel tulevikutehinguna fikseerida võimalik oleks. Eks see ole pidev protsess, iga päev tuleb lisainfot, mida arvesse võtta, kuid tegu ei ole kahjuks täppisteadusega, sest ikka jääb üles ka mitmed muutujaid ja riske, mida sa ise kontrollida ei saa,“ jagas ta kogemusi.

Jaanuari lõpu seisuga oli Univer fikseerinud poole oma tänavu valmiva viljasaagi hinnast. „Kui praeguse teadmisega saan arvestada hektari saagiks 6 tonni, siis 3 tonni on lukus. Keskmise hinnaga 207 eurot tonni eest sadamas. Tegelikult peaks koguseliselt veel rohkem fikseerima, sest augustis-septembris hinnad langevad ja kulud on ka reeglina suuremad. Emotsionaalselt on see aga raske, sest tahaks ju loota ikka, et teenime rohkem ja müüme tonni mitte 207 euroga, vaid 217 või koguni 270ga. Eks ratsionaalselt mõeldes see riskimaanduse matemaatika rikub küll tuju, ent ta on vajalik, et ellu jääda.“

Neeme Univer jagas osalenutele ja oma retsepti taimekasvataja kasumlikkuse ja efektiivsuse suurendamiseks – esiteks fikseerida õigel ajal teravilja müügihinnad; teiseks püüda tabada õiget hetke väetiste ostmisel ja kolmandaks arvutada läbi erinevate traktorite ja põllutehnika liisingu- või rendi kogukulude alternatiivid.

Margo Klaasmägil kindel strateegia hindade lukustamiseks

Aasta Põllumehe 2024 tiitliga pärjatud, Lääne-Virumaal Laekveres nii taimekasvatuse kui piimatootmisega tegeleva Ariston Grupi omanik ja tegevjuht Margo Klaasmägi rääkis oma kogemusest ostude juhtimisel: „Sügisel oleme ära ostnud pool eeldatavast vajalikust väetisekogusest, teise poole või vastavalt kui palju täpselt vaja on, kavatseme kevadel osta. Loomakasvatajana on meil veel see väike eelis, mida ainult taimekasvatusega tegelejal ei ole, et oma tootmisest tuleb juurde väetisena kasutatav läga ja tahkesõnnik.“

Vilja müümise osas kasutab enda ettevõtet uhkusega „Eesti rahva toitjaks ja toidujulgeoleku tagajaks“ kutsuv mees juba mitu aastat sellist tegevusmudelit, et 30. juuniks on pool jooksva aasta eeldatavast saagikogusest fikseeritud hinnaga maha müüdud. „Oleme müügilepingute mahu kuude kaupa ära jaganud, alustades oktoobrist. Odra samm on 150 tonni, nisul 300 tonni ja rapsil 200 tonni korraga – niimoodi periodiseerides saame riske maandada müügihindu keskmistades.“ Ja juunis on juba näha, kas ja milliseid korrektuure on loodus saagi osas tegemas ja mis on õigem taktika teise poole müügikorralduseks.

Paljudel traditsioonilisematel põllumeestel on hoiak, et enne ei fikseeri ühegi kilo hinda kui saak on koristatud. Klaasmägi sõnul võib ka nii teha ja see on konservatiivne lähenemine. „Sellise strateegia puhul ei tohi aga sügisel müümisega kiiret olla, st vaba raha peab jätkuma. Praktika näitab ju, et saagi koristamise ajal on enamasti kõige madalamad hinnad ja viljamüügiga peab olema valmis siis aasta lõpuni või isegi uue aasta alguskuudeni ootama.“

Kas ja kui suurelt on mõtet „viljakasiinos“ riskida?

Baltic Agro spetsialistide hinnangul on kogus, millega „viljakasiinos istutakse“, suur. Tänaseks on suurem osa sisendite ostuotsustest (väetised, taimekaitsevahendid), mõningal juhul juba 90%, tehtud ja hinnad „lukku“ pandud. Samal ajal on väljundipoolel ehk müüdava vilja hind „lukustamata“, otsused on tegemata ning spekuleeritakse päris suurelt. Vaadates hetkel viljakasvatussektori avatud positsiooni võib tinglikult öelda, et 1€ hinnamuutust viljabörsil tähendab sektorile tervikuna 1 miljoni euro suurust võitu või kaotust. See seab tootjad tugeva hinnariski alla.Soovitus on igas ettevõttes oma kulud ja võimalikud riskid üle vaadata: kui sisend on lukus, kas tänaste viljahindadega tasub toota? Kui oled juba lukustanud sisendikulud ning tootmine on praeguste hindadega tasuv, tasub kaaluda osaliselt viljasaagi hinna fikseerimist.

Baltic Agro müügidirektori Eiko Nõgolsi tehtud kokkuvõttes jäi põllumeeste vestlusringist kõlama, et kiiresti muutuvates oludes tuleks kõigil põllumeestel ellujäämiseks ja efektiivseks majandamiseks teadvustada finantsjuhtimist ning sisend- ja väljundhindade suhte pidevat jälgimist. Kui väiksemates asjades saab analüüsiabi ka järjest võimekama tehisaru käest, siis suurtootjad peaksid mõtlema finantsanalüütiku palkamisele. Põllumajandussektoris on hinnad volatiilsed ning nii tootmissisendite ostuks kui toodangu müügiks tuleb pidevalt turgu jälgida ja tehinguteks õiget hetke otsida. Tänane reaalsus on see, et sektori hindu võivad suured poliitilised otsused rohkem mõjutada kui saagikus või ilm.

29. ja 30. jaanuaril 2025 Tartus ERMis toimunud taimekasvatuse seminari materjalide ning põhiettekannete salvestustega saab juba lähiajal lähemalt tutvuda Baltic Agro kodulehel. Samas saavad loomakasvatajad osaleda 12. veebruaril Paides toimuval Siloseminaril, kus põhiteemaks kvaliteetse loomasööda kasvatamine ning tiimitöö arendamine eripalgelistest spetsialistidest koosnevate põllumajandusettevõtete juhtimisel.