Seakasvatajad: kui nii edasi, siis varsti kodumaist sealihapraadi enam ei saa

Eestis aretatud suur valget tõugu siga tõi meile kuulsust 1930. aastail ühe ekspordiartiklina, sest Eesti peekon ja või olid toona laialt tuntud ka välismaal. Nüüd aga lõikasid kärpekäärid seakasvatuse aretustegevuse mitu korda väiksemaks.

Seni said meie seakasvatajad sigade jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest aretustoetust ühe looma kohta 140 eurot, uue määrusega on see tänavu vaid 31,83 eurot, langedes pea viis korda.

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme on kujunenud olukorra tõttu äärmiselt murelik. Eesti sealihaga isevarustatus on langenud juba alla 70%, näiteks restoranides enam naljalt kodumaisest sealihast praadi ei saa, sest odavam importliha surub kõvasti peale. Veel mõned aastad tagasi oli isevarustatus 80%.