IREN-i sügiskonverents Okupatsioonide muuseumis
Laupäeval, 29. novembril, Okupatsioonide muuseumis toimunud IREN-i sügiskonverentsil “Naisministrid Juhan Partsi valitsuses” kuulis kaheksa naisministrikandidaadi sõnavõtte. Konverentsi lõppedes valisid IRL-i naiskogu IREN kaaslannad Annely Akkermanni Aasta Ireniks.
Pärnakad IREN-i sügiskonverentsil Okupatsioonide muuseumis
Erakonna naiskogu nimetas oma kampaania pealkirjaks “Vali inimest, mitte ülikonda”. Riina Solman, Ulla Preeden ja Annely Akkermann koostasid stsenaariumi sketšile, mis näitleja Henrik Normanni kaasamisega videopurki mängiti ja seminaripäeval vaatajate tungival palvel koguni kahel korral suurele ekraanile „vändati“. Kui varjamatult loomulikus olemises ei õnnestunud mitte ühelgil naisel pääseda ministrite kabineti ühislaua taha, siis ülikonnas ja vuntsidega välimus tegi imet. Sellepärast ütlesidki ülikonnas ja lipsu või kikilipsuga sügiskonverentsil osalenud naised, et kaalukeeleks saagu siiski inimene ja mitte ülikond. Lipsu sõnum: rohkem naisi poliitikasse!
Tulumaksuvabalt rohkem kätte
Kaia Iva vastas rahandusministri kandidaadina üksikasjaliselt Reformierakonna fraktsiooni liikmete küsimustele, mis puudutavad IRL-i valimisprogrammi põhjal ettevalmistatud maksureformi eelnõud. Esmalt selgitas ta põhjuseid, miks ei toeta IRL Reformierakonna tööjõumaksude muutmise paketti.
IRL-i eelnõu jätab 500 euro suuruse palgaga inimestele igas kuus kuni 40 eurot rohkem kätte, üle kahe korra rohkem kui Reformierakonna lubadused. Eelnõu kohaselt on alampalk maksuvaba. Reformierakonna ettepanekul maksavad alampalka saavad töötajad tulumaksu ka tulevikus.
Kas eelnõu diskrimineerib suurema palga saajaid? Eestis on üle 200 tuhande inimese, kelle palk jääb alla 500. Muudatuse tulemusena saab alla 500 euro teeniv töötaja kuus kuni 69 eurot rohkem raha kätte ja tulumaksu ei tasu. Teenides üle 500 vähendatakse maksuvaba miinimumi piiri sujuvalt. 846 eurose ja suurema palga korral on maksuvaba osa kõigil ühesugune – 154 eurot.
„Selle reformiga ühtegi uut maksuastet ei kehtestata ja kõrgema palga saajaid ei karistata. Astmelise tulumaksu korral võtaks riik suurema tulu teenijatelt täiendavalt osa tulust ära ja ütleks, et on riigina see tark vahelüli, kes otsustab, kuhu kogutud raha laiali jagada. Seevastu praegune maksureform ütleb, et töölkäivale kuid väikese palga teenijale jääb kohe rohkem raha kätte ja ta saab ise otsustada, mida sellega teha,“ selgitas Iva. Praeguse maksureformi kulu on umbes 120 miljonit eurot ning see on riigile jõukohane.
Kõikehõlmav välispoliitiline doktriin
Välisministri kandidaat Mari-Ann Kelam meenutas vanade roomlaste ütlemist, et ajad muutuvad ja meie muutume koos aegadega. Kuid tema hinnangul oleks väikeriigil väga oluline küsimust ka teisiti sõnastada. Kas muutume liiga kiiresti? Kas läheme lihtsalt kaasa globaliseeruva välissuhtluse üldsuunaga, unustades Eesti teatava ainulaadsuse ja hapruse, mida tuleb eriliselt hoida, ka välispoliitikas? Kelami sõnavõtt polnud mitte üksnes ajaliselt mõnda ministrit kordades ületav, vaid ka sisult märkimisväärset tähelepanu äratav. Kogu sõnavõtt vääriks täies mahus avaldamist, kuid siis ei jääks ruumi teistele headele esinemistele. Seepärast pühendaksin Kelami välispoliitilisele nägemusele eraldi pealkirjaga iseseisva artikli.
Jagades 310 miljonit
Sotsiaalministri kandidaat Riina Solman ütles, et IRL on otsustanud koalitsioonierakonnana panustada Eesti tööturu ja sotsiaalse turvalisuse arendamiseks aastatel 2014–2020 Euroopa Liidu vahendeid rohkem kui 310 000 000 euro ulatuses. Selle raha kasutamine jaotatakse järgmiselt: töötamist toetavad hoolekandemeetmed; madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine; töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine; tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks; hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.
Puuetega inimesed teavad, mida eurotoetustega teha
Kõige enam teeb Solmanile muret Riigikogus III lugemise läbinud töövõimereform, mis vajaks kindlasti uut läbitöötamist, et fokusseerida oluliselt paremini selle valukohtadele. „Pole õige lajatada kõikidele 100 000 puudega inimesele ühtmoodi, ühesuguse metoodikaga, mis on paratamatult ressurssi raiskav. Puuetega inimesed on ise tulnud välja ettepanekutega, mida tuleks tegelikult 350 miljoni suuruse eurotoetusega teha ja mida välja töötada.“ Puuetega inimeste puhul on küsimuseks vaesus. Üleriigiline ühetaoliste meetmetega sunniviisiline tööle ajamine on vaid reform reformi pärast, mitte nende inimeste pärast. Küsimus on selles, kuidas toetada iseregulatsioonimehhanisme, mis hakkaksid puuetega inimeste vaesust ennetama ja pakkuma niiöelda õnge.
Haridus on väikesele rahvale parim võimalus ellujäämiseks ja edasi liikumiseks
Haridusministri kandidaat Ulla Peeden tsiteeris oma kodukandist Põlvamaalt pärit hariduse uuendajat ja tänapäevamõistes aktiivõppe loojat Johannes Käisi, kes alustas juba pea 100 aastat tagasi sellega, kuhu me tänaseks oma õppekavades oleme jõudnud. „Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel,“ ütles Käis.
Peeden peatus ka õpilaste erivajadustel, sest tänane ja tuleviku riiklik hariduspoliitika soovib rohkem kaasata erivajadustega noori tavakoolis ning vähem kusagil eraldi. „Siht on õige, sisuliselt ka õige, kuid selgeid meetmeid täna ei ole,“ näeb Peeden probleemi ja leiab, et kogu süsteem peaks toetame tervikut, mida soovitakse.
„Kuid erivajadused pole mitte ainult abi ja järele aitamine, vaid tegelemine ka andekate õpilastega. Viimane PISA uuring viitas sellele, et Eestis on palju keskmiselt tublisid ja tulemused loomulikult väga head, kuid meil on võrreldes paljude teiste riikidega vähem parimaid tippusid. Eesti koolisüsteem soosib keskmisi püüdlike õpilasi ja vajaka jääb toetusest andekatele.“
Veel viitas Peeden inimarengu aruandes välja toodule, mis iseloomustab Eestit võrreldes teiste riikidega madala oskustööjõu kättesaadavuse poolest. Ühelt poolt on probleemiks tööturu väiksus, teisalt on kitsaskohaks töötajate hariduse vähene vastavus majanduse nõudmistele.
Suur osa Eesti tööjõust (vanusegrupis 25-64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ja ei oma erialast haridust. Näiteks 2009. aastal oli vastav näitaja 35%. „Üldiselt meie valmidus uue eriala omandamiseks kahaneb aastate lisandudes, aga tegelikult tuleks just eakamale sihtrühmale leida lahendusi.“
Topeltpõhjaga teema
Paar nädalat tagasi erakonna liikmeks saanud Viktoria Ladõnskaja astus naiskogu ette kultuuriministri kandidaadi rollis ja teenis kuulajatelt pikalt kestva tormilise aplausi. Tagasihoidlikult oma esinemisjärge oodanud Ladõnskaja leppis kohaga konverentsisaali trepiastmel, sest toole kõigile ei jätkunud. Riskides mõne teise tublilt esinenud ministrikandidaadi pahameele alla sattumisega vahendan eilseni veel Eesti Ekspressile tööd teinud Ladõnskaja sõnavõtu peaaegu täies mahus.
Ladõnskaja puudutas kaht teemat. Esimene seostus naiskogu sõnumiga ühiskonnale: “Vali inimest, mitte ülikonda”.
- “Naine ja karjäär” on topeltpõhjaga teema. Eks ole üldteada, et naiste tee poliitikasse, suurde ärisse või üldse ühiskonna fundamentaalsetele positsioonidele on olnud ajalooliselt võrreldes meestega alati raskem. Kuid naised osutusid oma võrdõiguslikkuse soovis nii mehelikult tugevaks ja veenvaks, et nüüd tuleb tunnistada: suur raha ja suur poliitika ei tunnista enam naiste kvoote. “Me oleme võrdsed,” ütlevad meile mehed. “Naeratus töötab ainult sisenemisel, mõnikord ka väljumisel. Kuid mitte kunagi seal vahel. Ei ole mingit diskrimineerimist: tahtsite võrdsust, nüüd tõestage, et olete selle väärilised.”
- Naised küsivad üldse liiga sageli luba karjääri teha. Kurdavad, et neid kuhugi ei lasta. Kuid milleks paluda kontramarki meeste maailma, kui uksed on avatud? Tahad suurendada kapitali, tikk-kontsad all − palun väga. Ainult liigu ruttu ja vaata, et kontsaklõbinat ei oleks kuulda. Ja paistab, nagu oleksid uksed tõepoolest lahti. Kuid see on alles esimene põhi.
- Raskused edukaks naiseks saamisel on teine põhi. Ühelt poolt läbid karjääridistantsi laste sünnitamise takistustega; teiselt poolt tahetakse sind rünnata, nagu tugevat isast.
- Siin avaneb uus tähendus! Igal inimesel on hulk eripärasid, mida ühiskond loeb stereotüüpselt miinusteks: “ta on ema, järelikult ei ole tal aega raamatuid lugeda”, “ta on venelane, järelikult ei saa ta eesti kultuurist midagi aru”, “ta on noor, järelikult ei ole ta veel elu näinud” ja nii edasi. Olen veendunud, et iga looduse poolt antud miinus on tegelikult pluss. Küsimus on vaid selles, kustpoolt vaadata.
- Praegu, kui maailmas on geopoliitilisel tasandil kujunenud kriitiline õhkkond, võib konflikti lahendamisel olla just naise nägu. Naine kui ema ja elu edasikandja (mitte küll alati, kuid sageli) üritab lahendada konflikte selliselt, et ei oleks ohvreid. Tal on tugevamini arenenud instinkt kaitsta järeltulevat põlve, see tähendab stabiilsust. Peale selle on naine ühiskonna sotsiaalsete teemade osas tundlikum, ning just arstiabi, laste õpetamine ja eakate inimeste olukord on probleemid, mis on Eestis praegu rohkem kui aktuaalsed. Meie, naiste, miinus ongi tegelikult pluss!
Mina kuulan Pärti...
Teise teemana puudutas Ladõnskaja kultuuri just “kultuuriministeeriumi positsioonilt” tänapäeva Eestis.
- Ma ei ole mingite konfliktide pooldaja. Halb rahu on alati parem kui hea sõda. Ja just kultuur on see, mis suunab inimesed ühele mõistmise tasemele, paneb neid otsima oma käitumise põhjusi, tundma uhkust omaenda mittemateriaalse töö viljade üle. Lause “saapad on kallimad kui Shakespeare” ei ole pärit sellest sajandist, kuid meie tarbimisajastul on see rohkem kui aktuaalne. Kui ümberringi on massiliselt materiaalset, peab ühtne poliitika toetama just mittemateriaalseid väärtusi. Ühe riigi kultuur peab olema eripalgeline, sisaldama ka teiste kultuuride elemente, kuid säilitama seejuures omanäolisuse, eripära ja suguluse just oma maa ja rahvaga.
- Ja lõpetuseks üks lugu elust endast. Olin kuu tagasi Peterburis Maria Teatris ja vaatasin ooperi “Jevgeni Onegin” kinnist proovi. Pärast rääkisin noore, kuid väga andeka heliloojaga, kelle teoseid mängitakse juba Venemaa ühes kõige mainekamas teatris. Ma avaldasin selle üle vaimustust, aga tema ütles: “Mina kuulan Pärti. Just Arvo Pärt on praegu muusikamaailmas suurus number üks. On suur au, et ta on meile nii lähedal.” Kultuur liidab ja aitab leida ühist keelt.
Võimalus kodumaa tolmu mereveega pesta
Reet Trei tõdes kaitseministri kandidaadina, et meil on tulnud võidelda õiguse eest elada vabana Saksa, Taani, Rootsi ja Venemaa vallutajatega. „Nendes võitlustes oleme võitnud ja kaotanud, kuid ühte teame täna kindlasti – võitluseta allaandmine, tingimusteta allaandmine ei ole enam mõeldav.“ Trei küsis, kas me oleme valmis vabadust kaitsma või valmistume soetama meresõiduks sobilikke kaatreid, et esimese ohusignaali korral kodumaa tolm mereveega maha pesta? „Head naised, see ei ole utoopia, seda rääkis üks Tallinna sadamakapten, kelle hoole alla usaldatud meresõidukite arv on jõudsalt kasvanud.“
Kui Eesti jaoks on käes kriis, ei saa riigi kaitsmine jääda üksnes kaitseväe õlgadele – riigi püsimajäämine sõltub sel hetkel iga kodaniku ja organisatsiooni panusest, seetõttu on vastandina potentsiaalsetele paadipõgenike arvule kasvanud hoopis jõudsamalt nende tublide naiste ja meeste arv, kes on otsustanud astuda Kaitseliitu või siis Kaitseliidu eriorganisatsiooni Naiskodukaitsesse.
2014.aasta jooksul on liitujate arv kolmekordistunud võrreldes eelnevate aastatega ja koos eriorganisatsioonidega, kuhu lisaks Naiskodukaitsele kuuluvad ka Noored Kotkad ja Kodutütred, on Kaitseliidul üle 23 000 liikme. See on suur arv, võiks aga olla veelgi suurem. Kindlasti tuleb seadustega soodustada tööandjatele nende töötajate osalemist Kaitseliidu töös ja õppustel, on Trei veendunud.
Mürsk elukvaliteedi mõjutajana
Delfi lugeja arvamuse kohaselt vähendab kaitsekulutustele suunatud raha elanike heaolu ja toimetulekut. Kas tõesti tuleb iga soetatud mürsk kellegi elukvaliteedi arvelt? „Jah, see on võimalik, aga meeles tuleb pidada, et ilma omariikluseta, ilma kaitsevõimele kulutusi tegemata on võimalik stsenaarium, kus elanike elukvaliteedi eest kannavad hoolt mõne teise riigi poolt nimetatud ametnikud,“ hoiatas Trei, kes peab oluliseks riigikaitse arengukava elluviimist planeeritust kiiremini. Seetõttu oleks vajalik kaitsekulutuste suurendamine 0,5 % (90 milj eurot) võrra, st 2,5%-ni SKT-st. Selline samm võimaldab varustada ja relvastada nii reservbrigaadi kui ka täielikult mehhaniseeritud brigaadi. Tulevase kaitseministrina lubab ta suurendada riigi kiirreageerimisvõimet, mis on osutunud hädavajalikuks seoses sündmustega idapiiril. Samuti peab hädavajalikuks riigikaitseõpetuse muutmist gümnaasiumides kohustuslikuks õppeaineks. Trei suhtub positiivselt naiste osalemisse ajateenistuses kuid ei pea hetkel vajalikuks muuta seda kohustuslikuks.
Olla valitud kenaks inimeseks
Kaaslannad IRL-i naiskogust IREN valisid Annely Akkermanni Aasta Ireniks. Mälestuseks kingiti vaas-küünlajalg Eili Soonelt Olustvere Klaasikojast. Akkermann vastas tunnustusele tagasihoidlikult: „Tore on olla valitud lihtsalt kenaks inimeseks! Aitäh!“
* *
Tiina Adamson Jörgen Pakkas ja Ats Tani
Samal teemal:
