Igikeltsa sulamine kuulutab Siberi katku naasmist
Kuigi Siberi katku külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt relvana, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast, kirjutab ERR.
Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust.
Jakuutias võis viimast haiguspuhangut näha 1941. aastal, mis annab aimu ka praeguse nakatumislaine põhjustest. Teadlaste hinnangul on selles keskne roll pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgemal õhutemperatuuril, mis on hakanud sulatama igikeltsa ja sellesse enam kui 70 aasta eest maetud põhjapõtru ja inimesi.
Eile vahendas Maaleht.ee udist Rootsist, kus hiljuti surid Siberi katku kaheksa veist ja üks hobune.
Pikemalt saad Siberi katku ja selle praeguse puhangu kohta Jamali poolsaarel lugeda SIIT.
