Gerli Mets: Usun, et lasteaia kohti on juurde vaja eeskätt Sindis elavatele ja Sindi linna sissekirjutatud lastele.
25. juunil saabunud Sindi Linnavalitsuse pressisõnumis teatati, et linnavolikogu erakorralise istungi päevakavas oli ainsa punktina lisaeelarve kinnitamine, mille sisuks lasteaia laienduse ehitamine Sindi Gümnaasiumi C-korpusesse.
Sindi Lasteaed
Kuna juba mitu aastat on lasteaia kohtadele sooviavaldusi tegelikest võimalustest rohkem, siis otsis linnavalitsus koos lasteaia juhtkonnaga probleemile lahendust. Lasteaia laienduse ehitamine gümnaasiumi ruumidesse kinnitati volikogu poolt tänavu märtsis. Praeguseks läbi viidud ehitushankele laekus kaks pakkumist, millest soodsam oli PVT Konsult OÜ ja AS Gustafi ühispakkumine, hinnaga 159 987 eurot. Küsitud summast plaaniti 120 000 eurot katta laenurahaga ja ülejäänud 39 987 eurot on linnavalitsus leidnud eelarve siseselt.
Volikogu liikmed Toomas Kuuda, Peeter Põhonin, Birjo Piiroja, Jako Järvsaar, Enn Ansu, Gerli Mets ja Urmas Parts hääletasid lisaeelarve vastu, mille tulemusena jäi projekt rahastamata, öeldi pressiteates.
Gerli Mets esitas algsest kavast erineva ettepaneku
Sama päeva hilisõhtul saatis Gerli Mets volikogus esitatud seisukoha sellest, miks ta koos ülalnimetatud 6 liikmega ei toetanud lisaeelarve kinnitamist ja palus oma kirjatüki kasutamise korral anda edasi info terviklikult ilma lauseid välja võtmata, et vältida moonutatud info jõudmist lugejateni. Arvestan selle sooviga ja jätan samaväärselt ruumi oma seisukohtade selgitamiseks ka Sindi Lasteaia direktorile Viivi Palmissaarele, õppealajuhatajale Reine Tänavale ja linnapea Marko Šorinile. Gerli Metsa mõtteavaldus kursiivkirjas.
Koolieelse lasteasutuse seadus § 10 ütleb, et kohaliku omavalitsuse kohustus on luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Usun, et kõik saalisviibijad on temaga nõus selles, et lasteaia kohti on juurde vaja eeskätt Sindis elavatele ja Sindi linna sissekirjutatud lastele.
Esialgu oli planeeritud, et 120 tuhande euro eest on võimalik laiendada lasteaed gümnaasiumi ruumidesse, kuid kuna tänaseks on selgunud, et ehitus läheb vähemalt 40 tuhat eurot kallimaks, siis tuleks Sindi linnal teha muudatusi oma niigi pingelises eelarves. Kogemused on näidanud, et ükski ehitus ei lähe kunagi odavamaks, vaid töö käigus selguvad täiendavad või kulukamad tööd, mis muudavad ehituse lõppkokkuvõttes veelgi kulukamaks. See tähendab omakorda, et Sindi linn peab veelgi kokku hoidma linna investeeringutelt, sintlaste eluolu parandamiselt. Et summadest kõik paremini aru saaksid, lisan siia juurde eesti kroonid. Lasteaia ehituseks gümnaasiumisse kuluks vähemalt 2 miljonit 502 tuhat krooni. Volikogu oli arvestanud 1 miljoni 872 tuhande krooniga, kuid 2 miljonit 502 tuhat krooni on ilmselgelt väga kõrge hind 2 lasteaia rühma investeeringuks. Kuna me kõik leiame, et lasteaia rühmi on juurde vaja, siis üks lahendus oleks siiski lasteaias sees ruumiressurssi leida.
Koolieelse lasteasutuse seadus § 7 ütleb, et lasteaiarühmas, kus on lapsed vanuses alates 3 aastat, võib olla lasteasutuse hoolekogu ettepanekul kuni 24 last. Seega me saaksime võimaldada maksimaalse ruumiplaneeringu korral 24-le lapsele sügisest lasteaeda täiendavad kohad. Siin on vaja lasteaia direktori ja personali siirast soovi ja tahet olukorrale lahendus leida ja usun, et kindlasti tuleb abiks ka volikogu ja linnavalitsuse toetus.
Ettepanek: Praegu kasutuses olev võimlemisruum ehitada ümber rühmaruumiks ning võimlemissaal ja muusikasaal võtta kaaskasutusse, mis tähendaks seda, et muusikatunnid ja võimlemistunnid viiakse läbi ühes ruumis erinevatel aegadel. Kui lasteaias on kokku 12 rühma, siis on võimalik ajaplaneerimise ja korraldamisega väga edukalt ruumi efektiivselt kasutada. Laste liikumis- ja muusikaline tegevus võib toimuda ennelõunal ja ka pärast laste lõunaund. Liikumistunde saab ilusa ilma korral ka õues teha, mis oleks ühtlasi ka tervist edendav.
Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ § 6. Nõuded lasteasutuse hoonele ja ruumidele lg 7 ütleb, et nelja- ja enamarühmalises lasteasutuses peab olema muusika- ja võimlemissaal, mis võib olla vaheseinaga eraldatav. Küsides ka eksperdi arvamust Pärnu linnavalitsuse alushariduse spetsialistilt, kinnitas ka tema, et Sindi lasteaias võib olla muusikasaal ja võimlemissaal ühes ruumis.
Hoiaksime sellise lahendusega kindlasti kokku palju linna raha ning lasteaia sisene ümberehitus tuleks kindlasti odavam kui 160 tuhat eurot ehk 2 ja pool miljonit krooni. Omalt poolt soovitan veel kindlasti üle vaadata nimekiri, kes soovivad lasteaeda tulla, kas kõik avalduse esitanud on Sindi linna ka sissekirjutatud, sest väga oluline on, et me eelkõige kataks kohalike laste vajadused ja, et lasteaia koha saaks just Sindi laps.
Lisaks võiks Sindi linn kaaluda ka eraettevõtluse soodustamist, toetamist eralastehoiu näol. Eralastehoid vähendaks linna püsikulusid ja annaks võimaluse lapsevanemale asuda tööle.
Leian, et kui on tõsine soov ja tahe lasteaia kohti juurde teha, siis on see võimalus täna tegelikult olemas lasteaias kohapeal. Usun, et kõik volikogu liikmed on nõus lasteaia direktorit toetama, et lasteaias vastavad ümberkorraldused ja ehitused ära teha.
Viivi Palmissaar täpsustab Gerli Metsa Koolieelse lasteasutuse seaduse tõlgendamist
§ 7 sätestab laste arvu rühmades rühma liikide kaupa – Mets näeb vaid aiaealiste laste tavarühma 20 lapsega. Sindi lasteaias on aga pikad järjekorrad just sõimelaste osas, kus laste arvuks rühmas 14, meil nimekirjas 16 last, arvestades sõimelapse väiksemat kohalkäimise suhtarvu.
Mets viitab võimalikule 24 lapsele, mida seadus lubab hoolekogu ettepanekul, kuid lausel on ka teine pool “…lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu vastavalt sõime- aia- ja liitrühmas”, mida on tehtud tingituna vajadusest ja ilma, et hoolekogu sarnast ettepanekut oleks pidanud tegema.
Küll aga ei ole meie ühe rühmatoaga ruumides põrandapinda rohkema kui 14-16 lapse jaoks, vaatamata sellele on nendes ruumides paiknevates aiarühmades siiski 20 last.
Üle selle ei ole kuidagi füüsiliselt võimalik lapsi mahutada – Gerli Mets kui lapsevanem võiks sellega kursis olla. Ehkki tema laps paikneb rühmas, kellel on lisaks eraldi magamistuba. Peahoonetes on neljal rühmal magamistoaga ruumid, kus varem asusid ainult sõime-või erirühma lapsed. Võib-olla loob see ehk sinisilmse illusiooni lahedast olukorrast.
Kooli C korpuse teisele korrusele ehitatavates rühmaruumides hakkaksid paiknema ainult koolieelikud, kes viimaseks aastaks kolivad lasteaia peamajast välja. Elu on näidanud, et paljud lapsevanemad avastavad just koolieelses eas, et viimane aeg oleks laps lasteaeda panna. Ja siis on tekkinud olukordi, kus tõepoolest on võimaldatud, tingituna ruumide kitsikusest, käia kuni kahel lapsel rühma kohta lisaks ainult hommikupoole, et osaleda kooliks ettevalmistavates tegelustes. Planeeritud juurdeehitises oleks aga põrandapinda piisavalt ja me saaksime sinna tõepoolest terveks päevaks võtta vajadusel koolieelikuid lisaks 20-le rümas olevale lapsele. 24 last rühmas oleks see variant, mille ehituse rahastamisele fraktsioon Uuenev Sindi ja nende poolt Kodulinna Sindi asendusliikmetena volikokku saanud 2 liiget, kes ka on “uuenenud”, vastu hääletasid.
Koolieelikutest vabanevatesse ruumidesse peamajas saavad kohad aga järjekorras ootavad uued, sõimeealised lapsed ja neid saab maksimaalselt rühma paigutada 14 +2.
Loodan, et seda teist ettepanekut ehk kommenteerib pikemalt õppealajuhataja.
Lisan vaid omalt poolt, et kui 20 aastat tagasi sellesse majja juhiks tulin, oli nõukogude aegne ehitis täielikult amortiseerunud. Siis seadsin üheks oma eesmärgiks laste ja töötajate õpi- ja töökeskkonna tingimuste parandamise ning kaasajastamise, mis on tänaseks saavutatud. Metsa ettepanek – likvideerida võimlemisruum ning paigutada sinna täiendav rühmatäis lapsi, oleks tagasiminek tingimuste halvendamise suunas, millega mina ega lasteaia pedagoogiline kollektiiv ei saaks kergekäeliselt nõustuda.
Pealegi on äärmiselt asjatundmatu väita, et 12 rühma lapsed, kus valdavalt on rühmas 20 last, saaks ühes ruumis samaaegselt läbi viia nii liikumis- kui muusikategelusi. Muusikasaali suurus võimaldab normaalsetes tingimustes muusika- ning tantsulist tegevust läbi viia vaid ühel rühmatäiel lastel. Samal ajal teine 20 last samas ruumis palli mängimas või muid võimlemistegevusi sooritamas – ei kujuta küll ette, kuidas õpetajad ja lapsed sellega üksteist segamata toime tulevad. Pealegi vajab võimlemistund varbseinu, ronimisköit laes, tasakaalupinke, võimlemismatte ja palju muid spetsiifilisi vahendeid, mis võimlemisruumis olemas, kuid muusikasaalis puuduvad ja sinna ka ei sobi ega mahu. Muusikasaali kasutusala on märksa laiem kui vaid laste tegelused –siin toimuvad lisaks ülemajalised koolitused, metoodikapäevad, laste peod koos vanematega, kohtumised lasteaia külalistega jms. Lisaks toimuvad pealelõunasel ajal laste huviringid, mis praegu on jaotunud kahe saali vahel. Ühe saali kasutuselt kadumine välistaks ringitegevuse täielikult.
Üks esindussaal võiks ühes heas lasteaias siiski olla. Grupp lapsevanemaid on kahetsusväärselt sedanud eesmärgiks lõhkuda lasteaias seni saavutatut ning halvendada kasvu- ja õpikeskkonna ning töötingimusi. Seevastu linnavalitsus on valdavalt olnud positiivseid arenguid toetav.
Reine Tänav ütleb samuti vastulause
Gerli Metsa ettepanekud tekitasid minus lausa hämmeldust, kui tõsine tahe ja soov on ühel volikogu liikmel lasteaia 200 lapse igapäevategevusi kehvemaks muuta. Kuigi eelnimetatu laps käib lasteaias, tundub siiski, et puudub ülevaade ja arusaam lasteaias toimuvast.
11 rühma muusika- ja liikumistegevuste ühte saali paigutamine osutub keeruliseks. Praegu on meil kasutada kaks saali, kus toimuvad paralleelselt tegevused kuni õueminekuni. Osa vanemate rühmade liikumistegevustest on juba õues.
Vastavalt lapsevanemate ja hoolekogu soovidele toimub õhtupoolsel ajal saalides ringide töö. Oleme siiani suutnud pakkuda huvitegevust lasteaias, millega on vanemad rahul. Liikumissaalis toimub tüdrukute iluvõimlemis- ja poiste võimlemisring ning maadlusring kahel päeval. Muusikasaalis laulu ja rütmikaring Moderato, muusikaõpetaja töötab lasteaia solistide, ansambli ja mudilaskooriga, toimuvad teatrietendused. Plaanis on jätkata loov- ja rahvatantsuringi tegevusega, mis katkes õpetajate beebipuhkusele jäämisega. Kui ei ole vaba saali, ei ole ka huvitegevust - kas sellest peaksid Sindi linna väikesed lapsed loobuma?
24 last ühte rühmatuppa, kus põrandapinda on tegelikult 16 lapsele on liig mis liig. Sama arvamus oli hoolekogu liikmetel 2012 sügisel. 20 lapsele on kasutusel maksimaalne planeering, täpselt sentimeetritega mõõdetud, et mööbel ja tegevusnurgad ära mahuksid.
Raha kokkuhoid on tõesti suur, kuid kelle arvelt?!
Linnapea seisukoht
Lasteaiakohtade nappus on olnud probleemiks Sindi linnas juba pikki aastaid. Peale 2009. aasta kapitaalremonti oli lasteaias 10 rühma. 2010.aastal korraldati ümber veel ühed ruumid rühmaruumideks ja nii on Sindi lasteaias praegu 11 rühma. Kuid lasteaiakohtade järjekord ei ole kadunud.
Selline olukord saab lõppeda mitmel võimalikul moel. Lasteaiakohti saab juurde tekitada kui on vabasid ruume või juurde ehitada, omavalitsus võib kompenseerida lastehoiuteenuse kasutamist. Ja lõpuks, kui midagi ei tehtagi, väheneb lastearv iseenesest. Just viimane on see, mida üks omavalitsus ei tohiks endale lubada: kaotada läbi oma tegemata tööde kogukonna liikmeid. Kui linn ei võta midagi ette selleks, et kindlat osa elanikke puudutavat probleemi lahendada, siis need inimesed on väga altid siit lahkuma.
Kuidas probleemi lahendada?
2012. aasta algul sai probleem väga tõsiselt tähelepanu alla võetud. Läbi sai kaalutud mitmed variandid, kuidas vajalikke ruume juurde saada. Silmas peeti mitut kriteeriumit, mida analüüsis jälgida. Üks neist oli, et kindlasti ei suureneks köetav pind ehk lihtsamalt öeldes, kasutada neid ruume, kus nii kui nii juba köetakse. Siis sai kaalutud muid nüansse: toitlustamise korraldus, tundide andmine, tervisekaitse nõuded jne.
Mingil hetkel jõudsime variandini, mille investeeringu suurus oli 500 000 eurot. See on selgelt Sindi linna finantsvõimekust ületav projekt ning seda volikogule isegi ei esitatud. Töötasime lahenduse leidmiseks edasi.
Lahendus
2013. aasta alguseks oli valmis versioon, mida tänaseks on volikogus arutatud, vaieldud, hääletatud ja heaks kiidetud – Sindi Gümnaasiumi C-korpuse teise korruse ümberehitamine lasteaia ruumideks. Nende arutelude käigus on räägitud 120 000 eurost, mis võib peale ehitushangete läbiviimist osutuda suuremaks. Kuid 120 000 on fikseeritud eelarvestrateegias kui summa, mille ulatuses võetakse laenu. Järelikult, kui investeering ongi suurem, siis puudu olev summa tuleb leida eelarve siseselt.Praeguseks on ehitushange ja ka laenuhange läbi viidud.
Kas muid võimalusi ei ole?
Nagu eelpool sai kirjutatud, siis läbi on kaalutud paljusid variante. Kaasaarvatud volikogus mainitud liikumisrühma ümber ehitamine rühma ruumideks. Kuid sellel variandil on rohkem miinuseid kui plusse. Peale selle, ka see variant maksab, küll mitte 159 987 eurot, kuid siiski. Kuid see kõik on volikogus juba arutatud. Ma ei mõista, miks volikogu liikmed seda kas ei mäleta või ei taha mäletada.
Kas investeering on liiga kallis?
See on niivõrd suhteline küsimus, et sellele on ebaõiglane vastust anda. Kallim millest? Kas autost, majast, palgast, harjavarrest? Või kallim kui laps? Volikogu liikmete jaoks, kes ei ela ise Sindis või kelle lapsed käivad juba lasteaias või koolis, on investeering ehk suur. Lapsevanemad, kelle laps jääb sügisest lasteaia värava taha, ei pea seda investeeringut suureks. Siin ongi asja tähtsaim osa: omavalitsus on selleks, et teenida oma kogukonna huve, mitte isiklikke huve! Kas omavalitsus peab oluliseks lahendada probleemi või tegeleda tagajärgedega?
Volikogus kõlas väide, et linn peaks nüüd kokku hoidma investeeringutelt, sintlaste eluolu parandamiselt. Mis „asi“ on siis lasteaia kohtade lisandumine, kui see ei ole volikogu liikmete arvates investeering eluolu parandamisesse? Mitmed omavalitsused laiendavad võimalusel lasteaedasid ning meelitavad sellega noori peresid oma juurde elama. Investeeritakse noortesse peredesse ja tuleb öelda, et see „tasub“ ennast lõpuks ära. Sindi on praegu aga poolel teel seisma jäänud ja vaatab selja taha, et hakata tagasi liikuma.
Omalt poolt kinnitan, et pean oluliseks lasteaia kohtade lisandumist ning viis kuidas seda praegu oleks võimalik lahendada, on läbimõeldud, kaalutletud ja kogukonna huvisid arvestav.
Samal teemal:
