Fotodel: 1) Halinga jahimaja on PRIA abiga valmis saanud 2) Mart Mölder ütleb avasõnad
Viimati nägin Söödi talu hoonet, mille Halinga Jahimeeste Selts oli ostnud jahionniks, möödunud aasta 3. oktoobril. Alates 1-st oktoobrist lubatakse alustada põtrade küttimist ajujahiga. Sellepärast olid mehed vara hommikul püsside ja koertega ning vastavatesse rõivastesse riietatult kogunenud jahimajja.
Nüüd külastasin Mäekülas sama kohta uuesti kuid endist talumaja enam ei näinud. Jahimehedki olid seekord tavatus riietuses: ülikonnad seljas, lipsud ees ja väga pidulikus meeleolus. Ühe ukse ees laial trepil seisis tavaelus sepaametit pidav ja 55-liikmelise Halinga Jahimeeste Seltsi esimees Mart Mölder, teine uks ootas aga alles ehitaja taskus olevat võtit, millega uks avada. Jahimeeste päälik rääkis sellest, et hoone valmimine sai teoks tänu PRIA toetusele, millega saadi täiesti uue ehituse püstitamiseks ca 1,2 miljonit krooni.
Millise tulemuseni vähem kui aasta pikkuse tööga on jõutud, sai täieliku pildi pärast seda kui alltöövõtja Erko Mölder taskupõhjast võtme leidis ja Mart Möldder sellega ukse avas. Ent enne sisenemist lasti veel roheline lint esikus läbi lõigata. Austava toimingu paluti läbi viia Merle Adamsil, kes on Rohelise Jõemaa koostöökogu juhataja ja ühtlasi ka PRIA klientide nõukogu juhataja.
Endine hoone lammutati kuni vundamendini ja ehitati uus hoone. Ainult PRIA rahadest ei jätkunud kogu projekti teostamiseks. Tegelikult käidi välja 1,5 miljonit rahalises vääringus, mille juurde tuleb lisada väga suur hulk jahimeeste poolt tehtud töötunde, selle kokkuarvamine ja ümberarvestamine rahaks oleks kindlasti mõõdetav veel väga pikkade kroonimeetritega. Ent mehed olid valmis seda kõike tegema tasuta ja täiesti vabast tahtest. Täiendavat raha on saadud ka jahiloomade müügist.
Vaatamata jahimeeste tublidusele ei saa tunnustamata jätta Halinga valla oma ehitusfirmade head, kiiret ja kvaliteetse lõppviimistlusega tehtud tööd. Kogu hoone on retrostiilne, meenutamaks endisaega palkkonstruktsioonide ja rohke puitmaterjali kasutamisega. Väikeste ruutudega aknad annavad vaid hoonele stiilipuhtust juurde.
Ehituse peatööettevõtja oli Pärnu-Jaagupis tegutsev OÜ Jetmar, mille juhataja on Janno Semenov ja kes töötunkedes pidevalt ise samuti ehitamisel kaasa lõi. Jetmar tegi suuresti eritöid nagu elektriseadmestiku paigaldus ja torutööd. Alltöövõtja Kemp Grupp OÜ, mida juhatab Erko Mölder, tegi üldehitustöid aga ka vastutusrikast viimistlustööd, mille tulemusega võib ilma viisakusest ülemäära kiitmiseta öelda, et ka tegelikult on iga pisemgi detail ja liist paigaldatud ülitäpselt ning kogu töö jätab väga hea mulje. Objektil töötas pidevalt 2 kuni 7 meest.
Püüdes aimata endiste ruumide asendumist uutega, siis varem nähtud köögi kohal, kus kunagi oli asunud laut ning rehealune, paikneb nüüd kõrge viilkatuse laega kaminasaal, mille kohal seovad ehitist palktalad. Kaunistuseks on seinal mõned sarved, ukse ja akna vahel metssea pea ja aknalaual ilvese topis. Taksidermist ehk eesti keeles lihtsalt topisemeister on Halinga jahimeeste seltsi kuuluv realiige Kalev Kübarsepp. Kaminaruumist tõuseb lai trepp teisele korrusele, kus võib magamise võimalusi pakkuda. Trepi kõrvalt samast ruumist pääseb ka sauna ja euronõuetele vastavasse sansõlme. Esimesele korrusele jäävad veel köök ja õppeklassid.
Õppeklassiga tutvunud ja tervele majale ringi peale teinud Pärnu-Jaagupi lasteaia Pesamuna juhataja Sirje Mölder oli jahimeeste maja valmimist pikisilmi oodanud, sest nüüd avaneb tema sõnul kodu lähedal hea võimalus lapsi looduse juurde tuua.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe jätkas Sirje Mölderi mõttekäiku ja eelseisvaid lootusrikkaid kavatsusi sõnadega, et Eesti algab kodust ja külaelust. Eesti ei toetu linnadele. Valminud jahimaja on samm lähemale loodushoiule ja loodusele. Lapsed peavad mõistma, et jahimehed on eelkõige looduse ja loomade hoidjad ning sõbrad.
Söödi talu muutmist loodusõppekohaks pidas silmas Halinga vald juba ligemale tosin aastat tagasi. Halinga vallavanem Ülle Vapper tutvus paigaga esmakordselt 11-st aasta eest, sealt alates on mõte idanenud valla arengukavasse ja edasi kuni lõpliku teostumiseni jahimajana.
Koonga Jahimeeste Seltsi esimees Ants Veltmann on Halinga piirkonna jahimeeste naaber, kelle sõnul peab hea naabrite vaheline läbisaamine jätkuma ka tulevikus.
Halinga Jahimeeste Selts on tegutsenud iseseisvana alates 1992-st aastast.
Kõrvalhoones oli jahitrofeede näitus
Samal teemal:
