Helir-Valdor Seeder esines Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele
Helir-Valdor Seeder on alates 2007-st aastast Andrus Ansipi teises ja nüüd ka kolmandas valitsuses jätkuvalt põllumajandusminister, kes kõneles 17. aprillil Pärnu Väärikate ülikoolis neljandat õppeaastat lõpetavatele kuulajatele põllumajanduspoliitika väljavaadetest maailmas ja Eestis.
Helir-Valdor Seeder esineb Tervise kultuurikeskuses Väärikate ülikooli kuulajatele
Põllumajandusminister nimetas põllumajandusliku tootmise vältimatuks eelduseks vee, energia ja maa olemasolu. Kui maailmas jääb vajaminevat magevett üha vähemaks, siis Eesti saab oma piisavalt suurt veeressurssi mõistlikul majandamisel edukalt enda jaoks ära kasutada. Kuigi päikest on Eestis oluliselt vähem näha kui näiteks Hispaanias, tuleb viimastel samal ajal teha märkimisväärseid kulutusi just veele.
Kolm kultuuri toidavad maailma ära: riis, mais ja nisu moodustavad 90% kogu maailma teraviljatoodangust. Rukki osatähtsus on aga maailmas kõigest 1%.
Seeder rääkis pikemalt põllumajandussektoris töötavate inimeste hulga järsu vähenemise põhjustest riigis. Kui Nõukogude perioodi lõpul töötas Eesti põllumajanduses 140 tuhat inimest, siis aastaks 2012 on jäänud järele umbes 17-18 tuhat. „Vähenemine ei ole ca 70% - vähenemine on 8 kordne,“ rõhutas minister, kelle hinnangul pole töökäte vajaduse vähenemine paarikümne aasta kestel olnud taandareng, vaid vastupidi. Tegemist on olnud hüppelise edasi minekuga. „See on tehnika traktorite, uute põllumajandusmasinate ja tehnoloogiaga ning lihtsat käsitsi tööd jääb järjest vähemaks põllumajanduses.“ Ta tõi näite piima tootmisest, mis on lõpuni automatiseeritud. Lehma udarast väljuv piim ei puutu välisõhuga mitte varem kokku, kui alles tarbija kodus pakendit avades. Piim lüpstakse automaatrežiimil ja see voolab torudes edasi järgmistesse töötlemisetappidesse. Pole enam partorge, ametiühingu esimehi jne. Farmis töötavad kõrgelt koolitatud spetsialistid ja lihttöölisi ei vajata peaaegu mitte üldsegi. „Kui loodetakse, et põllumajandus peaks tulevikus jälle andma tööd ja leiba, siis seda vist enam olema ei saa,“ tõdes minister. Praegu on riigi põllumajanduslikes piirkondades Kesk-Eestis ja veel mõnel pool põllumajanduslike töödega hõivatud umbes 10% elanikkonnast. Eesti tervikvaates tegelevad põllumajandusega umbes 3% tööjõulisest elanikkonnast. Rootsis on põllumajandusaladega hõivatud 2% tööjõulisest elanikkonnast. „Seega seisab maaelu võti kindlasti väljaspool põllumajandust, kui me peame silmas rahva maale jäämist ja neile ka töökohtade olemasolu kindlustamist,“ võttis minister räägitu peamisesse mõttesse kokku. „Põllumajandus jääb strateegilises plaanis tähtsaks osaks ka edaspidi, samuti maastiku kujundajana, keskkonnahoiu seisukohalt ja muu sellisena igavestest aegadest igavesti, aga kindlasti enam mitte maaelu parandamise võtmena.“ Seeder on kindel, et maalt lahkumise peatamiseks rakendatavad abinõud peab leidma väljapoolt põllumajanduslikku tootmist.
