Raivo Perandi, Rait Pärg ja Üllar Kallau võtavad jääd Tammiste liivakarjäärist
Laupäeval algava ja üheksa päeva kestva Pärnu Jääfestivali viimased ettevalmistavad tööd vana sadama alale rajatava lume- ning jäälinnaku juures kestavad kindlasti kuni viimase hetkeni.
Pärnu jääfestivali peakorraldaja Piret Hallik-Sass; Jääfestivali korraldajad ja skulptor Rait Pärg
Kuna temperatuur püsib endise visadusega nulli lähedal ega näita märke allapoole langeda, siis teeb see korraldajate ja ehitajate meele murelikuks. Rait Pärg on rassinud koos abilistega pikki päevi jäärestorani ehitusel. Nüüd osundab ta nelja meetri kõrguse lumemüüritise servale, millele toetub kahe meetrise läbimõõduga kera. See on naeratav nägu, mis pidevalt kipub pead etepoole longu laskma. Et pea püsiks täpselt vertikaalses asendis, peab Rait mitu korda päevas ronima redelile ja näobareljeefi vertikaali lõikama. Kui enam kera paksusest ei jätku, tuleb hakata selle läbimõõtu vähendama.
Eile lõikas Raivo Perandi vallikraavi suudmes talisuplejatele umbes 2 X 4 meetri suuruse jääaugu. Täna hommikupoole tõstsid lätlased Lätimaalt ostetud jääkuubikud maha, et homme saaks alustada jääskulptuuride tahumist. Kuna Läti jää pole odav kaup, siis suunasid täna keskpäeval kolm sõpra skulptorit autorattad Tammiste liivakarjääride juurde. Üllar Kallau, Rait Pärg ja Raivo Perandi lõikasid seal jääd ka möödunud talvel. Praegused olud ja jääkvaliteet pole küll mullusega võrreldav, aga millekski saab seda ikkagi kasutada. Näiteks peegelpindadega laudade meisterdamiseks.
Esmalt pidi tublisti vesist lund kühveldama, et jää nähtavale ilmuks. Paraku polnud mehed arvestanud lume all jääd katva veega ja nii sumbati tavaliste nahksaabastega täistalla kõrguselt külmas vees. Täielikust sukeldumisest hoiduti ja see läks neil ka korda, aga mehed meenutasid rõõmsal meelel eelmise aasta vette sulpsatamist. Üllar Kallau käis silmapilguks vee all ära, aga sai sedavõrd kiiresti kõvale jääle tagasi, et isegi rinnataskus olnud mobla jäi kuivaks. Sellel aastal mehed enam ei riskinud taskutelefoni riiete vahele jätta ja asetasid vajalikud aparaadid kenasti autoistmele ritta.
Tammiste karjääri jää on 30 cm paksune ja ainult kolmandik sellest ilusalt läbipaistev. Lätlaste jää on seevastu 50 kuni 70 cm paks. Kuidas meist lõuna pool nii hästi jääd kasvatatakse, jäigi meestel arusaamatuks. Iga reisiga toodi sadamasse kolm kolmesaja kg raskust risttahukat. Tööd jätkus täistööpäeva pikkuselt.
Aga kõva tööd tehti ka sadama territooriumil. Täna tulid Pärnu tööbörsi vahendusel vabatahtlikena appi 24 naist ja meest. Juhendajad Viiu ja Krista ütlesid, et see on hea võimalus töötul oma tööharjumust säilitada. Kõigi tegijate nägudest võis lugeda rõõmsat meeleolu, et saavad suurele jää- ja lumepeole oma panuse anda. Lubati ka homme kohal olla ja teha täispika tööpäeva.
Pärnu Kutsehariduskeskuse noormehed tahavad aga jääkino koopa sisemusele anda väga kõrgekvaliteedilise lihvi, et külastajad tunneksid end tõelises jääpalees.
Pärnu jääfestivali peakorraldaja Piret Hallik-Sass on sedavõrd toimekas, et tal ei jätku aega muremõtteid mõlgutada ja arutleda, kas ilm läheb veel soojemaks või tulevad viimasel hetkel ka varem lubatud madalamad miinuskraadid. Ta on täis optimismi ja lubas juba homme talvespaas soovijatel saunamõnusid proovida.
Veel kutsus Piret Hallik-Sass Jääfestivali avapäeval (laupäeval, 16. veebruaril kell 17.00) Pärnu Keskusesse Arktika teemalise fotonäituse „Arktiline visioon“ avamisele. Pärnu Jääfestivali ja Kanada saatkonna koostöös sündiva näituse avavad Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Kanada suursaadik Eestis, Lätis ja Leedus John Morrison.
Peaaegu veerandit Arktikast hõlmav
Kanada on IV rahvusvahelise polaaraasta põhitoetaja. Rahvusvaheline polaaraasta on rohkem kui 60 riiki kaasav ambitsioonikas Arktikale ja Antarktikale pühendatud teadusuuringute programm. Põhitähelepanu on kliima muutumise mõjudel ning põhjamaalaste kohandumisel, tervisel ja heaolul – need on kaks kõige rõhuvamat teemat Kanada Arktikas.
Samal teemal:
