Jõuluvanaga pildil
Alates 1993-st aastast peab Sindi Lasteaed jõulu ajal meeles oma endiseid pikaealisi töötajaid, et istuda iga 12 kuu järel taas ühiselt kuuse juures ja vahetada mõtteid suure laua taga istudes.
Liikudes mööda tuttavaid koridore ja ootamatu kohtumine
"Kand ja varvas"
Teie olete olnud teel siia omasesse majja Jumala poolt kaitstud, sest tänane talveilm on veel suhteliselt pehme, aga näeb kui sügavale langeb temperatuur jõulupühade ajal,“ tervitas Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar südamlike sõnadega seda poolt hulka inimestest, kes kutse vastu võtsid ja otsustasid lumehangesid ning karget talveilma trotsides kasutada võimalust vanade seltsilistega kohtumiseks. Meeldivast sündmusest on Viivi Palmissaare algatusel kõigil aastatel kutsutud osa võtma pensionärid, kes on Eesti vanimas lasteaaias töötanud vähemalt kümme aastat.
Enne jõuluvana saabumist rõõmustasid pensionäride meeleolu valdavalt lasteaia mudilased, aga sõna said ka täiskasvanud ja eakamad. Eeskava koosnes neljateistkümnest etteastest. Lepatriinud ja Rõõmuraasud tantsisid „Kand ja varvas“, Päikesejänkud laulsid laulud „Kuuseke“ ja „Täna tasa“, Nublud ja Naerukillud tantsisid tantsu „Sul ja mul“. Julgemad tüdrukud ja poisid lugesid luuletusi või laulsid. Armsalt kõlas Lenna lauldud „Väike ingel“, aga sama hästi tegid südame soojaks kõik teised esinejad. Viimasena luges päris jõulumõttelise luuletuse õpetaja Astrid ja kõige lõpus lubati laulma ka õpetajate koor, kes laulsid „Mis paistab seal“.
Siis saabus kingikotiga jõuluvana, kellel soojas toas miskipärast muutus müts väga ulakaks ja kippus korduvalt lendu minema, aga ikka maandus põrandal. Nalja asemel räägiti ilmast ja elust, sekka sise- ja välispoliitikat nõnda tõsiselt, et kohati jäigi selgusetuks kust maalt peaks pisarateni küündiva naeru lõpetama.
Kuum glögi, tee või kohv ja maitsev seapraad enne magusa koogi söömist ei seganud olulise toimingu juures mõtteis pakitsevaid arvamusi üksteisega vahetamast. Lõppev aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise Euroopa aasta viis arutelu mitmetele igapäevastele küsimustele. Vanal nõuka ajal pääsesid naised 55-lt pensionile. Nüüd nii varakult enam ei saa, aga aastates 50+ ei soovivat tööandjad inimesi eriti tööle võtta. Nii olevat jäetud noortele pensionieelikutele aktiivse vananemisega toimetulek täiesti iseseisvaks ülesandeks. Kindlasti on selliste muredega kokkupuutuvate inimeste jaoks ka taolised kohtumised heaks nõu jagamise ja saamise paigaks ja üldsegi mitte ainult lustipidu.
