Haini Tammeoks jutustab mõttekojas osalejatele oma lugu

Mõttekoja avamisel Maarja-Magdaleena Gildi lakasaalis andis Pärnu Naiste Varjupaiga käesoleva aasta tegemistest ülevaate Margo Orupõld, kelle sõnul on 2013. aastal registreeritud Pärnumaal 146 perevägivalla juhtumit, mida on võrreldes eelmiste perioodidega pisut vähem. Põhjuseid võib olla erinevaid, aga kindlasti ei saa näitajat pidada probleemi tähtsust vähendava märgina. Prokuratuuri esindaja hinnangul on menetlusse jõudnud umbes 25 juhtumit. Konkreetsete näidete valguses selgub kurb tõsiasi, et sageli ei julge naised oma mehe vastu tunnistusi anda ja on valmis pigem jätkuvalt kannatama. Vaatamata naiste kartlikkusele probleemi olemasolu tunnistada ja teisalt ka kehtivate seaduste puudulikkusele ilmnes Lääne prefektuuri töötaja Karin Uibo ettekandest, et Pärnumaal ollakse kokkupuutes lähisuhtevägivallaga edukamad kui mitmes teises piirkonnas.

Taas oli kohal Riigikogu liige Andres Anvelt, kes rääkis seadusloome täiendamise vajadustest. Kehtiv Eesti seadusandlus ei erista perevägivalda teistest vägivalla kuritegudest ja sellega tahetakse uue karistusseadustiku koostamisel arvestada. Praegust perevägivalda kvalifitseeritakse karistusseadustikus nimetatud kuritegude järgi vastavalt teo olemusele ja tagajärgedele. Perevägivalla mõistel puudub legaaldefinitsioon ja omaette lähisuhtevägivallale kohaldatavaid ennetusmeetmeid seadusandlus ei käsitle. Seadusandliku regulatsiooni puudumine raskendab ka perevägivalla levikust täpsema ülevaate saamist kogu riigi ulatuses. Muidugi kajastavad perevägivalla levikut üldised ülevaated kuriteo statistikas. Samuti saab osalist teavet perevägivalla olemusest ning levikust Eestis korraldatud mitmete sotsiaalsete uuringute tulemusena.

Teema arutelu käigus ilmnes muret tekitav tõdemus, et lapsed mõistavad sageli vägivalda isegi kui sotsiaalse kommunikatsiooni loomuliku vahendina.

Kohtumise väga oluliseks osaks võis pidada Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelti mõtteid ajakirjaniku rollist lähisuhtevägivalla teema avalikustamisel. Ta rääkis oma ettevalmistavast tööst, mille eesmärgiks on tulla Kanal 2 vahendusel ekraanile perevägivalda käsitleva saatesarjaga. Telesaate heaks kordaminekuks saavad väärtuslikku abi osutada need vägivalla all kannatanud naised, kes julgevad ilma valehäbita kõigest avalikult kõnelda. Üks neist samm sammult turvalisema elu poole sammuvatest naistest on kahtlematult ka Haini Tammeoks, kelle jutustust võisid eile mõttekotta kogunenud erialatöötajad kuulda. Haini lugu pole küll veel lõpliku lahenduseni jõudnud ja tal tuleb päevade kaupa seista silmitsi kurikavala rootsi mehega, kes nüüd on siiski õnneks juba eksabikaasa. Mees on politseile juba pikalt teada osava manipulaatorina, keda on isegi korra tagajatel raske taltsutada. Kuidas suudab kõige selle juures siis toime tulla õbluke naisterahvas, kes kasvatab tubli emana oma väikseid lapsi? Tundub, et naine väärib kangelasema tiitlit.

Kasulikku teavitust jagasid ka Tartu Naiste Varjupaiga naised, kes esitlesid kordustrükis ilmunud Lundy Bancroft'i raamatut „Miks ta seda teeb?“. Raamatu autor on oma ekspertkogemusi jagav terapeut. Viieteistkümne aasta kestel on Bancroft tööalaselt kokku puutunud rohkem kui 2000 vägivallatseva isasega. Tarvilik raamat eeskätt naistele kes ei mõista päris hästi, mis nende paarisuhtes täpselt valesti on. Lugemisvara on asendamatuks abiliseks sotsiaaltöötajatele, lastekaitsespetsialistidele, kriminaalhooldajatele, psühholoogidele, pereterapeutidele ja teistele probleemiga kokku puutuvatele inimestele. Viieteistkümneks peatükiks jaotatud 475 leheküljelise raamatu peateemaks on vägivaldsed mehed ja näpunäited nende ära tundmiseks ning vägivallatsejatega hakkama saamiseks. Bancroft osundab vägivaldsusele, mida ei põhjusta oma vihaga toimetulematus, vaid mille puhul saavad vägivalla aluseks väärastunud väärtushinnangud ja hoiakud.

Raamatus annab autor vastused 21 küsimusele, mis Bancroft'i praktika põhjal vägivalda kogenud naistele sagedamini peamurdmist tekitavad; kuidas paarisuhtes vägivalda ennetada ja sellele piiri panna; millised on varajased ohumärgid ja kuidas paarisuhet ohutult lõpetada.

Samal teemal: