Keskkonnaministeerium ootab uut hinnapakkumist ja teise astme kohtu otsust
Fotodel: Talvine Sindi pais; 2) Hans Soll tutvub paisu puudutavate dokumentidega
Kodanike algatusrühma „Sindi pais” töökoosolekud, millesse oleksid kaasatud keskkonnaministeeriumi ja AS Maru esindajad, on juba kahel korral ära jäänud. Septembrisse plaanitud koosolekust ütles lahti ministeeriumi asekantsler Harry Liiv, detsembris loobus Pärnusse tulekust looduskeskkonna ja metsanduse asekantsleri ülesandeid täitev Marku Lamp.
Vaatamata rahvakoosolekute ära jäämisele on algatusrühma näol tegutseva survegrupi üks eestvedajaid, Hans Soll, tegutsenud endise intensiivsusega. Kuna Pärnut külastanud keskkonnaministeeriumi esindajad on väljendanud seni ilmset teadmatust sellest, kuidas näiteks Põhjamaades käsitletakse Sindi paisuga analoogseid probleemseid situatsioone, siis võttis Hans Soll nõuks ametnikke neis küsimustes abistada. Oktoobris palus ta Tallinnas asuva Soome suursaatkonna abi, et leida ametkondi, kes võiksid vastata mõnedele huvipakkuvatele küsimustele. Päris põhjalikud vastused saabusid Helsingist, jahiloomade ja kalastuse uurimise keskusest ning kalastuse-metsanduse keskusest. Saadud ammendavad vastused nn. paisumaksude ja muude veeteede tõkestamist reguleerivate seaduste kohta edastas Soll Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Mart Jüssile. Kuna komisjon Põhjamaade praktika kohta teavet ei oma, siis sai komisjon neist materjalidest olulist eeskuju, mida Eestiski saaks rakendada. Fred Jüssi seisukohalt tuleks veeteede tõkestamist maksustada, milleks peab asuma seadust ette valmistama.
Hans Soll loodab, et järgmine rahvakoosolek toimub Pärnus jaanuari lõpul või veebruari alguses. Lisaks keskkonnaministeeriumile üritab algatusrühm sellesse töösse kaasata ka Riigikogu keskkonnakaitse komisjoni esindaja. Selleks ajaks peaks olema teada ka AS Maru alternatiivne hinnapakkumine, sest esialgse hinnaga ei saanud riik kuidagi leppida.
Järgmise aasta 18. jaanuaril peaks selguma teise astme kohtu otsus, mida keskkonnaministeerium ootab. Ministeerium polnud nõus esimese astme kohtulahendiga, mis kohustaks riiki kompenseerima AS Maru poolt tehtavaid kulutusi detailplaneeringu ja muude tegemiste osas.
