Kodanike algatusrühma „Sindi pais” esindaja Hans Soll pöördus oktoobrikuul Soomes tegutseva Jahiloomade ja kalastuse uurimise keskuse (Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos) uurija Eero Jutila poole palvega selgitada mõningaid põhjanaabrite kogemusi siirdekalade liikumise küsimustes, mis aitaksid leida mõeldavaid lahendusi ka Eesti jõgedel. Pöördumise peamine põhjus seisnes selles, et Eestis ollakse mõnedes küsimustes eriarvamusel ja levivad eksitavad näited teiste Euroopa Liidu riikide kohta isegi riigi vastava ala ametnike tasandil.
Hans Soll: Kas Soome seadusega on kehtestanud paisumaks? Kuidas on Soomes reguleeritud hüdroenergia tootja suhted keskkonnateenistusega.
Eero Jutila: Mulle teadaolevalt ei ole Soomes paisumaksu kasutusele võetud. Soome veekogudele on kehtestatud vesikondade sulgemise keeld. Kui ettevõtjad soovivad paisu ehitada, siis selleks vajatakse keskkonnaameti luba, mida varasema seaduse järgi väljastasid maakonna keskkonnaametnikud. Paisu ehitamise loa väljastamisel võidakse nõuda kalatee ehitamist, mis tagaks kalade turvalisema liikumise. Teisel juhul, kui kalatee ehitust ei peeta vajalikuks või kasulikuks, võidakse vastavalt asukohale määrata kalamajandusmaksu kohustuse kalade liikumise takistamise kompenseerimiseks. Soome jõgede paisutamist lubavad load on väljastatud enamjaolt üle 50 aasta tagasi. Seetõttu pole neis alati kalatrepi või -tee ehitamise kohustust. Kõik need load on oma sisult väga erinevalt koostatud. Mõnedes uutes lubades on kohustused täpsemalt välja toodud, näiteks kalatrepi ehitamise nõue esitatakse vastavalt vee kogusele. Enne 1950-ndaid aastaid välja antud lubadega on olnud erinevaid vääriti mõistmise probleeme. Näiteks on lubatud kalatee ehitamine paisu juurde sellisel juhul, kui kalakasvatuse ametnik peab seda vajalikuks. Samas on jäänud eraldi määratlemata, kes kalatee ehitamist peaks rahastama või kinnitama kalatee vee läbilaske kogused. Vastavalt kalatee asukohale on siiski määratud kalamajandusmaks näiteks Kymijoen lääne servas asuvatel Ahvenakoske ja Kokemäe jõel olevatele energiaettevõtetele.
Hans Soll: Missuguseid kohustusi (rahalisi jm.) esitatakse veejõust elektrienergia tootjale?
Eero Jutila: Kalatee ehitamise kohustus sõltub keskkonnaameti otsusest ja see ei ole sõltuv sellest, kas paisu omanik on riik või eraomanik.
Hans Soll: Missugune on teie kogemuslik hinnang kalatreppide toimimise kohta Soomes?
Eero Jutila: Energiaettevõtete tekitatud kahju siirdekaladele sõltub paljudest erinevatest asjaoludest nagu jõe langemise kõrgusest ja turbiinide ehitusest. Soomes ei ole teadaolevalt tehtud väga täpseid arvutusi energiaettevõtete poolt põhjustatud kalade suremuse kohta. Aga näiteks Rootsi firma Östergren & Rivinojan uuringu kohaselt on olnud kudevate lõhede suremus energiaettevõtete juures hinnanguliselt näiteks Vindel jões umbes 70% ja Pite jões 25%.
Vindel jõe paisust allpool märgistatud kalade arv oli 50% suurem võrreldes ülalpool paisu Corlinis mõõdetud märgistatud noorlõhede hulgaga.
Hans Soll: Eestis räägitakse „kalaveresest energiast”. Teie hinnang hüdroenergia kahjulikkusele?
Eero Jutila: Soomes ei ole tehtud uurimisi kalateede toimimise kohta. Aga üldiselt võetuna on traditsioonilised betoonist kalateed oma läbilaskevõimelt halvad, parimal juhul rahuldavad. On siiski olemas ka mõned toimivad kalatrepid, näiteks Aura jõel, Halistrenkosel ja Jyväskylas, samuti Vaajankosel. Suhteliselt hästitoimiv uus kalatee asub Oulu jõel Merikosel. Viimasel ajal on enimkasutatud looduslähedasi kärestikulisi kalateid, mis on osutunud toimimiselt paremateks.
Samal teemal:
