Pärnu Väärikate ülikoolis algas uus õppeaasta
Kolmapäeval, 17. septembril tervitas algava õppeaasta puhul eakaid Väärikate ülikooli kuulajaid pikema tervitussõnavõtuga TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, lühidalt tervitas ka Pärnu maavanem Andres Metsoja ja loenguga Pärnu omavalitsuse funktsioneerimisest esines Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm.
TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe tervitab õppepäevale saabujaid
Salatung õppida
Vallimäe mõtted sõlmusid suhtesse vanuse ja õppimisega. Sõnavõttu alustas ta emotsionaalse kirjeldusega üliõpilashümnist, mille tuntuks lauldud viis loodi 220 aastat tagasi. Tudengilaulu tänapäevased sõnad pärinevad Christian Wilhelm Kindleben'ilt. Neljandas salmis lauldakse „Elagu ülikool, / elagu õppejõud, / elagu iga üliõpilaspere liige, / elagu kõik akadeemia liikmed- / õitsegu nad igavesti.“ Õppimisest kõneldes meeldib direktorile salapärase sõna 'salatung' lahtimõtestamine ja ta tegi seda A. H. Tammsaare suurteose „Tõde ja õigus“ 522. leheküljelt loetud teksti põhjal põnevust sütitava innukusega. Ta püüdis selgitada õppimisele kannustavat salapärast salatungi, mis ärgitab inimesi east olenemata igal ajahetkel jätkuvalt õppima. „Mitte elule aastaid, vaid aastaid elule,“ tsiteeris Vallimäe kedagi, kes oli juba varem sõnastanud palju ütleva mõtte sisukale elamisele, mida väärtustavad tasakaalustavalt nii tervislik kui vaimne heal tasemel olemise viis. Tehtud uurimised on näidanud, et olenevalt riigist elavad inimesed oma elueast keskmiselt pikemat või lühemat aega suhteliselt tervete ja elujõulistena. Eestil on veel pingerea tipus olevatele maadele järelejõudmiseks tarvis teha suuremaid pingutusi. Mõne teise Euroopa riigiga on vahe 15 kuni 20 aastat, näiteks Norra.
Valitsuse suunised tegelikkuses
Vallimnäe tutvustas ka 15 aastat tagasi (28. septembril 1999) Eesti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud vanuripoliitika aluseid, mille töötas välja omaaegne Sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjon. Kujundatud vanuripoliitika toetub rahvusvahelisele põhimõttele “ühiskond kõigile”, mis võimaldab osaleda ühiskonnaelus east sõltumatult ja keskendub eakate asendile, elutingimustega seotud eesmärkidele, strateegiale ning tegevusviisidele. Selles poliitikas käsitletavad valdkonnad on perekond ja keskkond; tervishoid ja hoolekanne; töötamine ja toimetulek; haridus, kultuur ja sport; kodanikeühendused ja eneseabi; regionaalne ja rahvusvaheline koostöö.
Viites haridusele öeldakse, et tuleb soodustada eluaegset õppimist, pöörates eritähelepanu gerontoloogilistele ja geriaatrilistele küsimustele. Rahvaõpistute ja seenioride ülikoolide hariduskavadesse tasub lülitada nii enese- kui ka esmaabi õppusi, samuti õigesti vananemise jms. Eakate huvitegevust saavad suuresti õhutada omavalitsused ja eakate organisatsioonid.
Pärnu väärikad on esimesed
Kuuendat aastat tegutseva Pärnu Väärikate ülikooli täiendkoolituse programmiga on tänavu liitunud 464 inimest. Huvilisi on sedavõrd palju, et ammugi ei mahuta Tervise kultuurikeskuse saal kõiki soovijaid ära ja eile nappis ruumi ka vestibüülis, kuhu ettekandjate sõnavõtud edastatakse videotehnika vahendusel. Pärnu oli esimene, aga seenioride 50+ täiendõpistud hakkavad toimuma sel õppeaastal veel ka Tallinnas (riigikeeles 19. ja vene keeles 24. septembril), Narvas (23. septembril), Kuressaares (30. septembril).
Pärnu õpitubades saab valida inglise keelt, õigusabi, tekstiili taaskasutust, nahadisaini, aiakujundust, sepatööd, arvutiõpet jm (kokku 16 erinevat õpikoda). Vallimäe ütles, et kui praegu omab 65% eakatest digipädevust, siis 7 aasta pärast loodetakse jõuda selleni, et 80% valdab digioskuseid.
Eelseisval õppeaastal astuvad loengutega kuulajate ette erukindral Ants Laaneots, linnavalitsuse muinsuskaitsja Liina Hansen, sotsiaalminister Helmen Kütt, Riigikogu liikmed Juhan Parts, Rein Lang, Annely Akkermann, peaminister Taavi Rõivas, Oleviste koguduse hoolekandja Riina Solman, ühiskonnategelane Heinz Valk jt.
Alates kaupmeeste võimust
Krista Nõmm rääkis kohaliku omavalitsuse funktsioneerimisest minevikus, olevikus ja vaatas ka tulevikku. Pärnut valitses keskajal valdavalt kaupmeestest koosnev institutsioon. Nad olid eluaegsed ja enamasti sugulussidemetes. Tänapäevases mõistes võiks seda pidada suhteliselt korrumpeerunud seltskonnaks. Ametit olid roteeruvad, kuid bürgermeistri amet püsis igavesena ja selle omamise võis pälvida üksnes Läbi Saksa Ordu tunnustuse. Üldiselt esindati kaupmeeste ärilisi huvisid. Sageli läksid linna ja kaupmeeste rahakotid lausa segamini või sulandusid kokku. Juba keskajal oli raekojal tugev staatus, mis omas ilmalikus asjaajamises alternatiivi kirikule.
Kuni Pärnus oma raehoonet puudus, peeti istungeid kiriku ruumes. Esimene raekoda asus vana turu juures, Pärnu jõe ääres. Kahekorruselises kivihoones asusid kohtusaal, ruumid üürimiseks ja ärimeestele. Raekoda hävis möödunud sajandil.
Linna hakkasid juhtima linnapead
XIX sajandi lõpul asendus seisuslik raevõim varandusliku võimuga. Kandideerimise ja valimises õiguse eelduseks pidi omama kinnisvara. 1878. a novembris valisid Pärnu kinnisvaraomanikest maksumaksjad eneste keskelt linnavolikogu. Seni kohalikku võimu teostanud rae asemele astus volikogu vastavalt Balti aladel kehtima hakanud Vene linnaseadusele. Järgmise aasta 26. jaanuaril kogunes Pärnu Linnavolikogu oma esimesele istungile ja valis moodustatava linnaameti juhiks linnapea. Valituks osutus eesrindliku maailmanägemisega baltisakslane Oscar Alexander Brackmann (1841-1927), kes püsis selles ametis kuni 1915. aastani ja veelkorra ka 1918. Edumeelse omavalitsustegelasena pani ta aluse Pärnu parkide ja puiesteede sihipärasele arendamisele, tema algatusel osteti 1898. a eravaldajalt supelasutus, mida asuti kohe uuendama. Brackmanni juhtimise ajal võeti Pärnu tänavail esimesena Vene impeeriumis kasutusele elektrivalgustus. 1900. a asuti rajama kanalisatsioonisüsteemi ja linn varustati süvapuurkaevude võrguga.
Kuni 1990. aastani pidas volikogu oma istungeid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis Kuninga tänaval, aga Brackmanni eestvedamisel ehitati Nikolai tänava äärde uus raekoja hoone, mida volikogu kasutab tänaseni.
XX sajandi algust iseloomustab eestlaste osakaalu järkjärguline suurenemine Pärnu volikogus. 1917. a sai linnavolikogu liige Jaan Leesment esimeseks eesti soost linnapeaks Pärnus, olles enne seda asendanud ka linnapead Brackmanni ajal kui ta oli küüditatud Siberisse. Leesment oli paljude eesti kultuuri- ja majandusseltside, -ühingute asutajaliige, osales Pärnu Kirjanduse seltsi tegevuses kuulus Endla juhatusse ja osutas abi teatrimaja ehitamisel.
Naised Pärnu Linnavolikogus
Nõmm rääkis sellestki, et naisi ei peetud varem paljuski meestega võrdväärseteks ja said tegutseda üksnes oma mehe eeskostel. Osta võisid üksnes sukapaela, lõnga ja muud sarnast vähetähtsat. Kuni 1917. aastani ei pääsenud naised ka valitsemise juurde. Olukord muutus pärast tsaarivõimu kukutamist, kui valimised toimusid varandusliku seisundi piiranguteta. Ajutise valitsuse ajal pääses volikokku 6 naist. Eesti Vabariigi ajal jõudis 1934. a esimese naisena volikokku Juliide Joost (sündinud 21.03.1889), kelle sünnist möödus 125 aastat. Naisseltsi Linda abiesinaine ja ärinaine Joost võitis 1939. a valimistel 2341 valija toetusel 51 kandidaadi hulgas viienda tulemuse. Hilja Treubergi kinnitusel oli Juliide Joost ainus naine Pärnu Linnavolikogus terve enne sõjaaegse iseseisvusaja kestel. Krista Nõmm jättis ütlemata, et tema ise läheb ajalukku esimese naisena, kellest on saanud Pärnu volikogu esimees.
Okupatsioonidest väljunud linnavolikogu
Sakslaste lahkumise järel moodustati 1918. aastal Pärnu Linnavolikogu, mis 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni tingimustes nimetati juunis ümber Pärnu Töörahva Saadikute Nõukoguks (TSN). Nõukogude okupatsiooni ajal vahetus võim 19 korral ja seda mäletatakse hästi, kuidas tol ajal valimisi toimetati...
1989. aastal toimusid üle pika aja taas demokraatlikud uute saadikute valimised, mille järel sai linnavolikogu esimeheks Margus Tammekivi ja linnapeaks Jaak Saarniit. 1990. a 5. jaanuaril toimunud Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istungil andis tollane täitevkomitee esimees Valeri Dejev võimu üle uuele linnapeale ja paar nädalat hiljem nimetati täitevkomitee ümber linnavalitsuseks.
Nõmm ütles, et soovib sütitada rohkem inimesi linna elus kaasa rääkima ja kõneles lühidalt sellestki, mis asi volikogu üldse on. Kuna volikogu omab seadusandlikku õigust ja linnavalitsus täitevvõimu, siis ei pea ta kahe iseseisva võimu ühist rahakotti õigeks ja soovib tulevikus näha selle lahutatust ka rahalises plaanis.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud...
Maavanema töötihe päev lubas Andres Metsoja tulla väärikaid tervitama üsna õppepäeva lõpus. Seepärast viskas ta enda üle nalja ja ütles Oskar Lutsu parafraseerides: „Kohale jõudes olid tunnid juba lõppemas.“ Rahvas sai heatahtlikult naerda, mis virgutas uuesti tähelepanu teritama. Metsoja ütles, et paar aastat õppimist magistratuuris on teda õpetanud õigel ajal õigeid küsimusi esitama. „Seda oskust omandades läheb ka Eesti elu paremini edasi,“ tähendas maavanem isiklikest kogemustest, mida oli nüüd kasulik ka eakate õppuritega jagada.
Samal teemal:
