Mari Suurväli on viis aastat Pärnu Väärikate ülikooli vedanud ja olnud ka selle ellukutsuja
Esmaspäeval võtsid Strand spaa- & konverentsihotelli Jurmala saalis kohad sisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta õppurid, teiste hulgas mais 92-aastaseks saanud raadiolegend Felix Leet, kes töötas 36 aastat Eesti Raadio Pärnu korrespondendina.
Väärikate ülikooli õppeaasta lõpetajad
Väärikad huvituvad poliitikast
Pidulikul sündmusel tervitasid 50+ealiseid teadmishimulisi lõpetanuid Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, Riigikogu liige Annely Akkermann ja Pärnu maavanem Andres Metsoja. Viimase õppeaastat lõpetava loengu pidas eile Euroopa Komisjoni Eesti esinduse liige Erkki Bahovski teemal “Number passis ei määra ühiskondlikku aktiivsust”. Sama õppeaasta sees rääkis Bahovski ka jõulukuul. Siis oli kõneks Euroopa kodaniku teema.
Lõppenud õppeaastal on veel loengutega esinenud Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes arutles „Kas Pärnumaa on õigel teel?“, samuti Riigikogu liige Marko Mihkelson, kes rääkis Eesti-Vene piirileppest ja langes samal päeval biketeerijate pahameele alla. Riigikogu liige Igor Gräzin kõneles Venemaa gaasimõjust ja rollist nii Eestis kui Euroopas, doktor Katrin Sak vestles meie tervisest. Julgeolekunõunik Eerik Niiles Kross on varemgi väärikatele kuulajatele põnevalt esinenud ja nii uuesti tagasi kutsutud. Aprillis rääkis ta Euroopa Parlamendi välispoliitikast ja suhtetest lähinaabritega. Eelviimane esineja oli Neeme Raud, kes ootab, et saab läkituse Venemaale, kus asub vahendama ERR-i uudiseid sealsest agressorriigist. Üldse oli kokku 15 loengut, lisaks debatt Pärnu linnapeakandidaatidega. Poliitika näib üldse kuulajaid palju huvitavat. Varematel aastatel on huviga kuulatud ka Ene Ergma, Andrus Ansipi ja Toomas Hendrik Ilvese esinemisi.
Loengud toimuvad kahel korral kuus, lisaks vestlused, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud, seminarid. Üks kasulikemaid oli kahtlematult Maanteeameti korraldatud eakate autojuhitide päev teoreetiliste teadmiste täiendamiseks ja sõiduoskuste kontrolliks.
Karta surmast hullemat
Riigikogu liige Annely Akkermann palus auväärse auditooriumi ees luba rääkida pisut vananemisest, mis on inimese üks ürgsemaid kogemusi. „Kuidas vananemine õnnestub, oleneb igaühest endast,“ ütles poliitik ja luges selle kinnituseks mõne rea August Sanga luuletusest „Soov“: „Las sadestuda mu liikmeis tina, / las närtsida lokkide lillenurm, / las tulla surmgi – ei karda mina. / Ma kardan seda, mis hullem kui surm. / Ma kardan seda, et süda tahkub, / kaob uudishimu ja rõõmus trots. / Siis alles minust mu noorus lahkub, / sestsadik alles on kõigel ots.“ Mõttetark Carl Gustav Jung olevat pidanud kultuuri rüvetamiseks seda, kui vanad käituksid noortega ühtemoodi ja arvaksid, et peavad noori innukusega ületama. Hästi vananeda on kõrge kunst. See nõuab vananemise saladuse teadmist ja harjutamist, leiab ikka veel endiselt noor naine, kelle arvates tuleb õppida hästi vananema. „Pikk elu, mis on kantud teotahtest ja õpihimust, on võimalus palju kogeda ja mõelda, õppida ja lugeda.“
36 aastat hiljem?
Talle on eeskujuks näiteks Ingrid Rüütel, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Ene Ergma, rääkimata iginoorest Kihnu Virvest. „Eelmise nädala reedel veetsin koos Tunne Kelami ja endise Frankfurdi ülemlinnapea dr. Petra Rothiga pika päeva Pärnumaal. Nemad alustasid Tallinnast kell 8, mina Pärnus pool 11. Imetlesin nende siirast huvi turbatootmise ja metalli laserlõikamise vastu.
Kui me pool tundi enne südaööd veel anekdoote rääkisime, tabasin ennast mõtisklemast vanuse üle,“ jutustas Akkermann, kelle sõnul saab ta umbes 36 aasta pärast sama vanaks kui Tunne Kelam praegu. „Tänaseks olen ma osanud lugeda nii umbes 36 aastat. Kas saaksin loota, et kui ma veel loen ja õpin teist nii palju, kas võiksin siis ikkagi olla sama elurõõmus ja uudishimulik, nii tark ja kogenud, nii küps ja värske samal ajal?“
Arvude keeles rääkimine lisab tegijatele indu juurde
Väärikate õppurite tegevuse ideede väljamõtleja on nutikatest osalejatest moodustatud nõukoda, mis asutati 2010. a juunis. Väärikate ülikooli tööd juhatab Mari Suurväli selle asutamisest peale ja on kogu töömahuka ettevõtmise tulihingeline entusiast, kes nakkatab kõiki oma abilisi sama innukusega. Igal aastal vahetub umbes neljandik nõukogu töös osalejatest ja siis vaadatakse taas ees seisvad ülesanded üle. Kõigil aastatel viiakse läbi ka tagasiside küsitlust.
Käesoleval korral oli alustanuid 489 ja lõpetajaid 426. Meenutuseks, et tegevust alustades oli 2010 . a 6. jaanuaril huvilisi 381 ja kevadel lõpetajaid 295. Järgnevatel õppeaastatel vastavalt 503 ja 384; 506 ja 394; 501 ja 411. Seega kasvab lõpetajate arv iga aastaga järjekindlas visaduses. Kokku on viie õppeaasta kestel Pärnu väärikate täiendõppes tunnistuse saanud 1910 pärnumaalast. Sügisel jätkuvale uuele õppeaastale on juba nimed kirja pannud 340 Pärnumaa inimest.
Õppeaasta lõputunnistus anti erilise pidulikkusega üle õppuritele, kellel aastaid 80 ja enam.
Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teenetemärgi said tänavu Jaan Ratnik, OÜ Tervise Paradiis juhatuse liige ja Henn Vallimäe.
Muusikalist meelelahutust pakkus pereansambel Rannarada, mida juhendab Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Jantson. Ansamblis teevad kaasa Jaano Martin Ots, Marta-Lotta Kukk ja Anna-Loore Ots.
Pärast suure saali tühjenemist kohtus Riikogu liige Ene Ergma väärikate nõukogu liikmetega, kes kutsusid teadlast rääkima astronoomiast, mustast energiast ja muust nähtavast ning nähtamatust.
Samal teemal:
