Täna keskpäeval lähetati Pärnu Kontserdi maja kõrvalt Laial tänaval neljandale Pärnumaa rattaretkele 443 registreerunud pedaalijat. Lisaks neile mindi teekonnale n-ö. metsikul viisil, ilma eelneva registreerimiseta. Kuna sõideti ilma pjedestaali kohta kindlustamata, siis starti ei antud. Audru ringrajale sõitmiseks võis valida pikema 28- või lühema 10-kilomeetrise ringi.
Miniretke stardi ootel Audru ringrajal
Enne teele läkitamist stardipositsioonil; finiš Audru ringrajal
Viis minutit enne teele asumist suleti Vana sild ja Tallinna maantee kuni esimese fooriristmikuni autodele ning siis nad tulid, kangemad rebisid end kohe tagantpoolt sõitjatest lahti. Juba silda ületades venis rivi hästi pikaks, jättes rahulikumad matkajad kaugemale maha. Sõitjate hulgas oli vähemalt üks tandem jalgratas ja üks korviga ratas. Huvitavad olid vaadata ka mitmesuguste näomaalingute ja kostüümidega sõitjad.
Rattaretkel osalejaid turvasid väga eeskujulikult liiklust korraldavad politseinikud ja õnnetusjuhtumite puhuks saatis rattureid meditsiiniabi andev Pärnumaa Punase Risti Selts. Rattaabiga teenindas retkelisi rajal Hawaii Express, mida läks vaja juba üsna teekonna alguses Janseni tänaval, aga ka mujal. Näiteks Elutee alguses jäi noor rattur katkenud ketiga teeäärde. Abi sai ka selle uudise autor, kuna ratas polnud nii pika matka jaoks küllalt hästi tehniliselt ettevalmistatud. Väga sõbralikud ja abivalmid mehed.
Ringraja serval võttis retkelisi vastu MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu poolt keedetud soe supp ja puhkpilliorkester Õnn tuli õuele lõbustas rahvast meeleoluka muusikaga. Väga südamesse läks eluaegse pottsepa Valter Rulli esinemine. 87-aastane vanahärra olevat oma elust 80 aastat rattaga sõitnud. Palju olevat armastanud rattaga sõita ka Artur Rinne, kelle palju lauludud lauludest esitas ka Valter Rull. Üks neist oli „Mets mühiseb“. Valsi mängimise ajal õnnestus aga isegi ühe julge paari tantsima meelitada.
Samal ajal korraldati Audru ringrajal lastele miniretkeid. Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson sõitis autoga mööda keerulist rada ees ja lapsed kihutasid võidu sõiduki sabas.
Pikka järjekorda nägi tervise telgi juures, kus inimestel oli võimalik peale pikka matka kontrollida südame kuulekust, vererõhku ja-suhkrut ning muud olulist tervisliku seisundi hindamiseks.
Põnevaks läks siis, kui loositahtel asuti registreerimissedeli numbri järgi välja jagama mitmesuguseid erinevaid kingitusi, mida mitmed asutused, organisatsioonid ja firmad olid välja pannud. Kõige oodatum sündmus oli siiski jalgratta loosimine. Hawaii Express tõi kohale kolm ratast, et olenevalt fortuna otsusest saaks laps, mees või naine endale kõige sobilikuma jalgratta. Kui vähemhinnaliste esemeid anti ka pereliikmetele juhul kui omanikku polnud enam kohal, siis ratta anti üle otse loositud sedeli omanikule. Fortuna tahte vahendajateks valiti kaks õrnema soo esindajat. Kumbki pidi ütlema mingi arvu vahemikus 1 kuni 435. Öeldud arve liites või lahutades saadi arv, mille kohale nimekirjas näppu asetades loeti ette loteriivõitja nimi. Paraku õnnestus võitjaga kohtuda alles kolmandal katsel, sest esimesed kaks võimalikku võitjat olid mingil põhjusel jalgratta loosimist ära ootamata lahkunud.
Hawaii Expressi poolt välja pandud uhiuue ratta omanikuks sai ette öeldud numbrite ja matemaatilise tehte tulemusel Kuldar, kuna just tema käes oli registreerimise sedel nr 113. Oma võitu kommenteeris Kuldar sõnadega: „Õnnele ei tohi kunagi selga pöörata, õnnele tuleb otsa vaadata!“ Aga Kuldar oli väga suuremeelne ja loovutas võidu oma abikaasale, kes lahkus naistele mõeldud spetsiaalse rattaga. Abikaasa oli sama suuremeelne ja lubas, et kui järgmisel retkel võidab tema, siis loovutab selle oma mehele.
Kõige lõpuks tunnistati meenetega suurema osavõtuga koole. Maakonna koolidest oli arvukama esindusega Jõõpre Põhikool, keda teekonnal saatis ja abistas kooli direktor Mati Sutt. Maakonna tasandil pälvis tunnustust Jõõpre kool juba esimesel rattaretkel. Pärnu linna põhikoolidest oli tublim Rääma Põhikool ja gümnaasiumidest Koidula Gümnaasium.
Kaiu Kustasson pidas hästi õnnestunud rattaretke puhul peamiseks ilusat päikesepaistelist ilma ja osavõtlikke rõõmsaid rattureid. Vahur Mäe, Pärnumaa Spordiliidust, pidas samuti päeva igati korda läinuks ja oli kindel, et järgmisel aastal toimub rattaretk juba esimese väikese juubelihõngulisena. Eriti tunnustas ta vanemaid rattureid, kes on hakanud järjest rohkem kasutama peakaitseid, mis kuni 16-aastastele on tehtud kohustuslikuks. „See on hea eeskuju noortele, kui ka lastevanemad soovitusi kohustusena võtavad,“ oli Vahur Mäe seisukohal.
Enne teele lähetamist
Teekonnal
Finiš
Pärast retke
Miniretk
Loosimine
Ratta loosimine
Veel pilte
Samal teemal:
