Pärnumaalt valitud Riigikogu liikmed Sindis
Eile kohtusid Pärnumaalt valitud Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Kadri Simson, Väino Linde ja Trivimi Velliste Sindi Gümnaasiumis gümnaasiumi ealiste õpilaste ja teiste linnakodanikega.
Trivimi Velliste: „Tahan tänada Marki, kes on vaeva näinud ja meid koos hoidnud ja siia toonud. Tegelikult pean ütlema, et isikliku mulje põhjal on Pärnumaalt valitud saadikurühm kõige tegusam ja paljud teised on ka võibolla midagi teinud, aga minu arvates on meie oma kõige rohkem silma torganud. Pärnumaa puhul on seegi suur eelis, et maakond langeb kokku valimisringkonnaga. Seetõttu on identiteedi mõiste palju selgem, tugevam ja ühesem ka valimistega seoses.“
Anu Vassvik tegi Riigikogu liikmetele lühikese ülevaate Sindi olukorrast
Sindi linnapea Anu Vassvik andis külalistele lühikese ülevaate linna käekäigust viimase aasta lõikes. Ta ütles, et käesoleva aasta sissetulek on võrreldes 2009-ga vähenenud ca 10%. Omavalitsuse toimekus sõltub suuresti töötavate inimeste tulumaksust. Läbivaks teemaks on olnud tööpuudus, väljaränne, välismaal töötamine. Positiivselt poolelt nimetas ta käesoleval aastal toimunud paljusid spordi- ja kultuurisündmuseid ja leidis, et väikese eelarve juures on ka neid võimalik korraldada. Taolised sündmused ühendavad linnapea sõnul kogukonda ja rahvuslikke hõimkondi. Eraldi tõi ta välja ühtelaulmise, mis viis Sindi linna taas hea näitena Eesti kaardile. „Kui te tulite siia, siis kinni te lumme ei jäänud, teed on puhtaks lükatud ja kõikjal on soe sees, palgad ka makstud ja positiivne on seegi, et mitmel allasutusel on personali kulude real ülejääke isegi 100 tuhande eest,“ esitas Vassvik näiteid, mis kinnitavat, et ka säästu ajal on kõik võimalik ja lisas järgmisele aastale planeeritud prognoosi tulumaksu laekumise jätkuvast vähenemisest. Järgmise aasta suurim investeering saab olema ühisveevärgi rajamisele kulutatav raha, millest linnaosalus moodustab 13 miljonit krooni.
Mark Soosaare sissejuhatus kohtumisele
„Armas jõulupuu, sind on väga armas siin näha, sest sellel ajal kui mina koolis käisin Pärnu II keskkoolis, ei tohtinud isegi jõuluõhtul koolis jõuludest kõnelda, rääkimata jõulupuu sissetoomisest,“ tervitas Riigikogu Pärnumaalt valitud saadikuterühma esimees Mark Soosaar linnapea, tüdrukute, poiste, naiste ja meeste kõrval ka kooli aulas olevat kaunilt ehitud kuusepuud.
101-st parlamendi liikmest on Pärnumaalt valitud 7 saadikut, kes töötavad Riigikogu komisjonides, mida on üldse kokku 10. Siiski võib igaüks olla korraga vaid ühes, kui jätta erikomisjonid ja ajutised komisjonid kõrvale. Mark Soosaar töötab koos Mart Jüssiga keskkonnakomisjonis, Trivimi Velliste ühes Mati Raidmaga riigikaitsekomisjonis, Kadri Simson on rahanduskomisjoni liige ja Väino Linde juhatab põhiseaduskomisjoni. „Eks me püüa Riigikogus omavahel koostööd teha ja seista niipalju Pärnumaa heaolu eest kui see vähegi võimalik on,“ kinnitas Soosaar kõigi saadikute nimel ja meenutas 1918. aasta 23. veebruaril Pärnus esmakordselt Hugo Kuusneri poolt ette loetud iseseisvusmanifesti, milles on selgelt öeldud, et maakonnad moodustavad lahutamatu terviku ehk Eesti Vabariigi ja seda kinnitab ka Põhiseadus.
Kadri Simsoni tegevuse tutvustus
„Kes mõtlevad mineku peale, äkki leiavad põhjuse Eestisse jääda, sest nii palju kui mina olen pärnakatega suhelńud, on lahkumise mõte ikka päris paljudel,“ muretses Kadri Simson Eestist lahkuvate inimeste pärast. Peamine põhjus on tööpuudus. Ta tõi näite käesoleva aasta uuringust Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaali kohta, mida äsja sotsiaalministeerium oli tutvustanud. Sellel aastal on Eestis 77 000 kindla välismaale tööleasumise sooviga inimest. Selleks on 43 000 inimest teinud sihipäraseid ettevalmistusi tööle kandideerimise ja keele õppimisega.
Teisena nimetas ta Keskerakonna soovi muuta maksuseadust. „Leian, et need kes saavad keskmise palga, peaksid vähem maksma ja enamat tasu saajad andma suurema panuse,“ lisades näitena suurema maksu laekumise kasutamisena koolilõunat, mis võiks kavandatud 75 sendi asemel olla 1 €.
Linnadel ja valdadel on majanduskomisjoni liikme seisukohalt raske ka sellepärast, et nende tulubaas on väga tugevasti kärbitud. Eelmisel aastal muudeti protsentide jaotust nii, et riik võttis endale suurema osa ja jättis linnadele, valdadele väiksema osa. Kadri Simsoni jaoks on igal aastal väga töömahukas olnud aastaeelarve ettevalmistamine.
Väino Linde sõnavõtt oli lühem
Ka Väino Linde oli ennast tutvustavas sõnavõtus Mark Soosaarega sama meelt ja tundis head meelt muutunud olude üle, mis pole võrreldavad Nõukogude okupatsiooni perioodiga, mil jõululaupäeval kirikusse minek ja kuuse tuppa toomine 24. detsembriks oli täiesti tabuteema. Ta tõi näite 6-7 aastat tagasi toimunud vestlusest Inglismaa prouaga, kes Lääne demokraatiaga harjunud inimesena ei suutnud mõista totalitaarse režiimi mõeldamatuid kuritegusid kui küsis naiivsel kombel küüditamisi kommenteerides, et miks inimesed ei pöördunud ülekohtu eest kaitset otsides politseisse. Väino Linde tutvustas kokkuvõtlikult põhiseaduse komisjoni töö olemust ja vajalikkust vaba ühiskonna tingimustes.
Trivmi Velliste pikaajaline töö Riigikogus
Trivimi Velliste arvas, et peale tema enda kooli pole Eestis ühtegi teist kooli, kus ta oleks ńii sagedasti käinud. Põhjus on selles, et „Siin on palju toredaid inimesi, kes kutsuvad ja ega ma kutseid tagasi ei lükka,“ esitas Trivimi Velliste peamise põhjuse, miks ta nii palju just Sindi Gümnaasiumit külastab. Teda köidavad enamikus ajaloolise mäluga seonduvad sündmused. „Teie aula seinal olev Vabadussõda meenutav tahvel on umbes samasugune nagu minu Hugo Treffneri Gümnaasiumi aulas,“ leidis elukutseline poliitik kahe kooli vahel ühist.
Vellistet on muinsuskaitse alati huvitanud. Pärnumaal on muinsuskaitse olnud seotud president Pätsi ausamba taastamisega Tahkurannas. Tol ajal oli ta muinsuskaitse seltsi esimees. Samal ajal käis Vabadussõja ausammaste taastamine enamikes kihelkondades.
„Riigikogus olen tegelenud viimased tosin aastat kolme põhilise valdkonnaga: riigikaitse, muinsuskaitse ja Balti riikide koostööga, mis on liitunud põhjala piirkonnaga. Ta ütles, et riigikaitse kujunemine on viimase 12 aasta jooksul olnud komisjoni valvsa pilgu all. Selle aja kestel on seadusandlust ette valmistatud, muudetud ja täiustatud. Olles andnud ka omapoolseid impulsse riigikaitse korralduseks, tunnetab ta suure inertsiga toimivat ja rasket valdkonda hõlmaval vaevalisel pikal teekonnal meeldivaid märke paika loksunud riigikaitselisest süsteemist.
Trivimi Velliste kolmas pikaajaline valdkond käsitleb Balti koostööd, kus ta on Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees. 1. jaanuarist ka Balti Assamblee eesistuja maana täidab ta ka ühenduse presidendi ülesandeid. „Balti riigid teevad koostööd kõikides valdkondades ja meile on väga oluline, et me sama koostööd saaksime laiendada ka põhjala riikidesse. Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Island moodustavad kokku tugeva 8-liikmelise perekonna Euroopas“ peab Velliste seda tööd väga oluliseks.
Mark Soosaar
Mark Soosaar on 8 aastat Riigikogus töötanud. „Kui erinevad erakonnad räägivad vastandumistest ja positsioonidest, siis on olemas ka erinevad võrgustikud, mis meid ühendavad,“ ütles Soosaar ja tõi näiteks Riigikogus toimiva muinsuskaitse ühenduse, mille juhatuse esimeheks on Trivimi Velliste. Kaks aseesimeest on Sooäär ja Soosaar. „Eks me oleme tundnud muret ka Eesti kultuuripärandi saatuse pärast. Selliseid kirikuid nagu siin Sindiski või veel suuremas ohustatud olukorras taluhooneid, veskeid ja sildu on hävinemas mitmeid tuhandeid,“ esitas ta muret tekitavaid näiteid. 67 Riigikogu liiget, kellest kolm on Trivimi Velliste, Kadri Simson ja Mark Soosaar, esitasid Riigikogule põhiseaduse muudatuse ettepaneku. Eelnõu kohaselt peaks Põhiseadus sätestama kultuuripärandi hoidmise kolmel erineval viisil: riiklikul, omavalitsuslikul ja iga üksikisiku tasandil. Paljude teiste riikide põhiseadustes on see säte olemas, aga reformierakond ja põhiseaduskomisjon Väino Lindega eesotsas on olnud teist meelt. „Diskussioon jätkub Riigikogus tõenäoliselt ka tuleval aastal. Kuidas see laheneb, raske öelda,“ kuid Soosaar on kõigele vaatamata siiski optimistlik, samuti loodab ta Sindi kiriku korda tegemist. Tema nägemuses väärib ka Sindi kalevivabriku muinsuskaitse all olev osa mälestamist ja hoidmist.
Neli aastat keskkonnakomisjonis on toonud väga palju valdkondi esile, millega tuleb tegeleda. Seal on kalamehed, jahimehed, looduskaitse, jäätmemajandus, maavarad ja muu. Sindi paisu küsimuses soovitas ta kolmel korral veel enne valimisi kutsuda Mart Jüssi Sindi inimestega kohtuma. Ühtlasi vabandas töökas Riigikogu liige, et on olnud Pärnumaal muude valdkondadega hõivatud, nagu maavarad, kuulus marmor, samuti looduskaitse alad, pargid, puistud jne.
Eraldi teemana puudutas Soosaar veel energeetika valdkonda seoses fossiilsete kütuste lõppemisega maailmas. Kirjeldades tuuma jõujaama ja tuulegeneraatorite poolt ja vastu argumente, küsis ta õpilaste hoiakut. Kuigi ta esitas tuumaenergeetika poolt justkui rohkem positiivseid momente, otsustasid kohalviibijad, kellest enamiku moodustasid õpilased, et eelistaksid siiski pigem ohutumat tuuleenergiat.
Küsimused saalist
Riigikogu liikmetele meeldis väga gümnaasiumi noormehe küsimus selle kohta, kuidas koguvad saadikud tööks vajalikku infot. Parima küsimuse tarvis oli Kadri Simson võtnud kaasa Riigikogu kirjadega helkuri, mille naksti õpilase randme ümber kinnitas.
Mark Soosaare ootamatu vastus
Kõigile kuulajatele ootamatult vastas Mark Soosaar, et väga tähtsad olid omal ajal kuulujutud ja klats. See oli informatsioon, mida ei saanud ametlike kanalite kaudu edastada. See oli nii Nõukogude ajal, millest maailmakuulus semiootika professor Juri Lotman on omaette teaduslikus uurimuses käsitlenud. Tänapäeval on infokanalid teist laadi. „Minu infoallikad on seotud umbes kümne infokandjaga,“ nimetas Soosaar mõningaid linke Brüsselist ja teistest Interneti entsüklopeedilistest andmeallikatest. Teavet saab ta raadiokanaleid kuulates ja küllalt palju on ka sellist infot, mida tuleb ise hankida otse inimeste käest või kindlast elu valdkonnast. Näiteks väga keeruliseks on läinud kalapüügiseadus. 10 aasta jooksul on tehtud 30 korda muudatusi. Kuna huvigrupid on väga erinevad, osutub inimestega vahetu suhtlemine ja tegelike vajadustega kurssi viimine täiesti hädapäraseks info hankimise viisiks.
Trivimi Vellistele pakkus huvi Lotmani seisukoht
Trivimi Vellistele meeldis väga Mark Soosaare viide Lotmanile, keda ta peab Eesti ajaloo üheks geniaalsemaks teadlaseks. „Ega Lotman ilmaasjata ei nimetanud kuulujuttusid, sest kuulujutud on ülimalt olulised. See on omapärane üldistus, mis sünnib rahva südames ja hinges ja kuulujutud ei ole kaotanud oma tähtsust ka tänapäeval, kuigi meil on nüüd tohutult palju suurem juurdepääs informatsioonile erinevatest allikatest,“ julges Velliste kaitsta loba olemuse kasulikku külge. Siiski pole see kõige peamine. Tema kogemuse põhjal nõuab kõige suuremat oskust valikute tegemine ja otsustamine selle üle, mida lugeda ja mida lugemata jätta. „Minul on selles mõttes hästi läinud, et ma küsin alati oma naise käest ja ta on osanud iga kord ära öelda kõige olulisemad asjad. Ma olen sellega tohutult aega võitnud, kui olen küsinud oma naiselt, mis maailmas toimub,“ tunnustas Velliste oma abikaasa erakordselt head võimet eristada olulise ebaolulisest.
Tema seisukohalt on kõige tähtsam kiiresti mõelda, kelle käest midagi küsida ja kes juhatab õigele teeotsale. Kui see on leitud, saab lihtsamini ise edasi minna. Sellepärast on ka Riigikogu nõunikud väga suured abilised. „Aja kokkuhoid on kõige tähtsam selle asja juures. Tänapäeval on meeletult suur oht, et me sattume ekslema mingite ebaoluliste asjade keskele ja kulutame väga palju aega kusagil tarbetult ära,“ hindas Velliste väga kõrgelt aja hinda info kogumise juures.
Kadri Simson hindab e-demokraatiat poliitikas ja inimestega suhtlemisel
Kadri Simson selgitas, et Riigikogu liikmeid abistab tunduvalt rohkem inimesi kui neid endid ongi. Nõunikud on oma valdkonna asjatundjad. „Kui paljudel Riigikogu liikmetel on Facebook konto? Täna antakse ühele Riigikogu liikmele üle auhind Parim e-poliitik,“ teatas Kadri Simson küsimust esitades. Pärast kohtumist sai teatavaks, et Marko Mihkelson (IRL) tunnistati parimaks Eesti e-poliitikuks, kes peab blogi, suhtleb Facebook’is ja Twitteris. Praegu on iga kolmas Riigikogu liige võimeline vabalt suhtlema Internetis. Ka Kadri Simson oli üks neist nominentidest. Ta rääkis sellestki, et Riigikogu liikmetel on elu kergemaks tehtud sellega, et igal hommikul tööle asudes võib saada tervikliku ülevaate teda huvitavatest asjadest, mis on kindlate märksõnadega koondatud Interneti vastavale lehele. Nii võib lugeda kõike, mida eelmisel päeval on tema enda või näiteks Mark Soosaare kohta kirjutatud, räägitud raadios või televisioonis.
Väino Linde ei pane kuulujutte tähele
Väino Linde kasutab paberkandjal olevat infot, raadio ja televisiooni jälgimist, samuti inimestega suhtlemist. Ta peab tähtsaks katkematut sidet oluliste struktuuride vahel. Eelnõude koostamise puhul on vajalik rääkida kõigiga, keda see otseselt puudutab. Seega on infoallikad tema jaoks väga erinevad. „Mina küll kuulujuttu kuulda ei soovi ja nendega tegemist teha ka ei taha. Elu on näidanud, et nendega tegelevad eelkõige need, kellel on elu igav ja üritavad midagi välja mõelda,“ ütles Linde oma arvamise kuulujuttude kohta. Eelnõude menetlemisel saab ta arvestada vaid nende ettepanekutega, mida igaüks tahab välja öelda enda või organisatsiooni nimel, aga mitte nii, et keegi kuskilt midagi ütles.
Anu Vassvik esitas kontrolliva küsimuse
Hea küsimuse esitas ka Sindi linnapea Anu Vassvik, mis mõneti osutus kontrolltööks sellest, kui hästi Pärnumaalt valitud saadikud ikkagi on kursis siinse eluga. „Oskate te nimetada mõnd Pärnumaa vabatahtlikku tegijat, keda on hiljuti tunnustatud ja missugustest vabatahtlike ühendustest võtate teie osa?“, uudistas linnapea, millest küsimuse esimesele poolele ei suutnud ükski Riigikogu liige anda täiesti õiget vastust. Kõige lähemalt kompas Kadri Simson, aga ei andnud päris õiget vastust. Trivimi Velliste vastas küll mõndagi tegevust tunnustavalt, aga keegi polnud tähele pannud, et just äsja oli Pärnumaa kiitnud oma vabatahtlikke tipptegijaid, kelle hulgas oli nominendina nimetatud ka Sindi Sõprade Selts.
Huvitav oli siiski Kadri Simsoni vastus, kes on osalenud vabatahtlikuna Hillary Clintoni presidendi valimiskampaanias USA-s. „Me käisime kodutute supiköögis toitu jagamas San-Francisco kodututele, kellest 60% narkomaanid või HIV-viiruse kandjad,“ jutustas Kadri Simson. Kuid kõik saadikud on ühel või teisel viisil osalenud mitmesugustes vabatahtlikes ühendustes. Väino Linde on Rotary klubi asutaja olnud Pärnus ja teinud muudki heategevuslikku. Mark Soosaar on elu jooksul jõudnud palju. Võibolla kõige rohkem on Trivimi Velliste seotud erinevate seltside tegevustega, kus ta on esimees, auesimees, juhatuse liige või lihtliige.
Aleksander Kask huvitus Sindi paisu saatusest ja rahade kontrollitud kasutamisest
Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask valutas südant Sindi paisu tuleviku pärast ja küsis kuidas jälgitakse muinsuskaitseliste objektide jaoks eraldatud rahade sihipärast kasutamist. Mark Soosaar soovitas esimeses küsimuses pöörduda Pärnumaalt valitud Mart Jüssi poole ja teise küsimuse osas tänas volikogu esimeest olulisele asjale tähelepanu pööramise eest. Eraldi teemana esitati Trivimi Vellistele küsimus Läti riigikaitselise nõrkuse kohta, millele saadik vastas delikaatse ettevaatlikuse kuid siiski väga põhjaliku analüüsiga. Kindlasti vääriks vastus eraldi pealkirja all kunagi hiljem kokkuvõtvat artiklit.
Kohtumisele järgnes kohvi joomine, kringli söömine ja vaba vestlusvoor Riigikogu liikmetega. Kringlit oli rohkesti ja selle lõppemise korral lubas Mark Soosaar autost kohe uue tuua. Siiski olid inimesed tagasihoidlikud ja kõigile jätkus sellestki, mis juba lauale oli asetatud. Hiljem kinnitasid Riigikogu liikmed, et kohtumine Sindis jättis erakordselt hea tunde, kuna polnud tunnetatavat pinget ja kohtumine toimus vastastikuses mõistmises ning austuses.
Sanal teemal:
