Riigikontrolli auditi tulemustest Pärnu linnas
Riigikontroll toob auditis välja, et linna raske rahaseisu põhjused ulatuvad osaliselt juba 2007. aastasse kuid praegu Pärnu rahaline seis paraneb, siiski vajab täiustamist finantsjuhtimine.
Riigikontrolli audit käsitleb Pärnu linnavõimu tegevust finantsseisu halvenemisel ning nõuete ja kohustuste menetlemisel aastatel 2008 kuni 2010. Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson selgitab, et auditis uuriti mida finantsseisu halvenemisel ette võeti ja kas praegune sisekontrollisüsteem maandab muutustega kaasnevaid riske. Samuti on auditis otsitud vastust küsimusele, kas maksetähtaja ületanud nõudeid ja kohustusi on menetletud ning võlakohustusi võetud reeglitest lähtudes.
Riigikontroll leiab Pärnu linna rahalise olukorra auditeerimise põhjal, et kuigi linnavõimud on asunud linna finantsseisu otsustavalt parandama, on oluline tõhustada ka linna sisekontrolli, et soodustada finantsraskuste kiiremat tuvastamist ja neile reageerimist. Siiamaani on finantsseisu jälgimine olnud ühekülgne ja eelarve täitmise keskne ning vajaks ülesandena täpsemat kindlaksmääramist.
Riigikontroll analüüsis Pärnu linnavõimu tegevust perioodil 2008 kuni 2010 seoses linna finantsseisu halvenemisega ning hindas Pärnu Linnavalitsuse sisekontrolli toimimist finantsseisu muutustega kaasnevate riskide maandamiseks. Auditis oli vaatluse all ka linna tegevus rahaliste nõuete ja võlgade käsitlemisel, kuna finantsseisu halvenemisega on kaasnenud nõuete ja võlgade suurenemine.
Viimastel aastatel on Pärnu linn saanud palju tähelepanu seoses kiiresti halvenenud rahalise seisuga. Võrreldes teiste suuremate omavalitsustega on Pärnu finantsnäitajad viidanud suurematele probleemidele linna rahaasjade korraldamisel. 2010. aasta lõppedes iseloomustas linna suur võlakoormus ja kehv maksevõime.
Riigikontroll toob auditis välja, et linna raske rahaseisu põhjused ulatuvad osaliselt juba 2007. aastasse, kui linnavara müügiprognoosiga mindi alt ning tulude laekumisse uskudes lasti kuludel kasvada. Liigne optimism varade müügi kavandamisel on saatnud Pärnu linna ka hiljem. Auditis vaadeldud 2008.–2010. aastal kulutas Pärnu linn püsivalt rohkem, kui teenis. See viis raskusteni võetud kohustuste tasumisel ning oli kokkuvõtvalt ka linna finantsraskuste peamine põhjus. 2009. aastal omavalitsusteni jõudnud majanduskriis pingestas linna finantsseisu veelgi ning osutas selgelt ka varasematel aastatel võetud liigsetele riskidele. 2009. aastal ületas Pärnu linna võlakoormus seadusega lubatud piirmäära ning 2010. aasta lõpus oli võlakoormus üle 80% seaduses lubatud 60% asemel.
Samuti leiab Riigikontroll, et Pärnu linnas küll teadvustati probleeme seoses eelarve täitmisega perioodil 2008–2009 ning sellele reageeriti prognoose täpsustades, kuid muudatustega jäädi hiljaks ning puudjääki ei suudetud ohjata. Tänane linnavõim on väljaminekuid oluliselt kärpinud ning võtnud eesmärgiks vähendada linna võlakoormust nii, et 2013. aastal mahutakse selle näitajaga seadusega lubatu piiresse.
Kuigi linnavõim on asunud linna finantsseisu otsustavalt parandama, on oluline tõhustada ka linna sisekontrolli, et soodustada finantsraskuste kiiremat tuvastamist ja neile reageerimist. Siiamaani on finantsseisu jälgimine olnud ühekülgne ja eelarve täitmise keskne ning vajaks ülesandena täpsemat kindlaksmääramist.
Pärnu linna rahaliste kohustuste ja nõuete menetlemisel tuvastas Riigikontroll samuti mitmeid puudusi, mis on põhjustanud linnale esitatud arvete tasumise viibimist või on olnud takistuseks linna esitatud arvete operatiivsel sissenõudmisel. Näiteks on Pärnu linnaasutuses olnud küllaltki levinud kuluarvete hilinenud jõudmine raamatupidamisse, sageli isegi hiljem kui arvel märgitud maksetähtaeg. Linna tulude sissenõudmise protsessi järjepidevuses esineb aga katkeid ning regulaarsete võlgnike korralekutsumiseks rakendatakse vähe meetmeid.
Auditis tehti Pärnu linnale töökorralduse täiustamiseks soovitused, mida Pärnu Linnavalitsus nõustus ka ellu viima.
Samal teemal:
