Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet
Pühapäeval (23. märtsil) Tõstamaa mõisas aset leidnud 27. Pärnumaa vokaalansamblite võistulaulmise peaauhinna võitis Rodnik.
Jelena Derizemlja-Yulet küsib üllatunult, kas tõesti on Rodnik peaauhinna võitnud; auhinna vastu võtmine
Vokaalansambli Rodnik lauljad Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet laulavad koos alates 2010. aasta septembrist. Praegu tegutsetakse Pärnu Ingerisoomlaste Seltsi juures. Sama nelik võitis maakonna vokaalansamblite konkursil peaauhinna ka 2011. aastal, aga siis esindati Sindit ja ansambli nimi oli Kalina. Kogu selle aja on lauljaid juhendanud Jelena Derizemlja-Yulet. Endast räägivad nad väga napisõnaliselt. „Aastate jooksul olid võidud ja ebaõnnestumised. Püüame lihtsast rahvalaulust teha väikese teose,“ räägivad naised.
Võistulaulmise tingimusena pidid laulud olema seatud vähemalt kolmehäälselt. Esitada tuli kolm laulu, millest üks oli mõisateemaline, teine vabal valikul ja kolmas a'capella. Rodnik esitas valgevene rahvalaulu, vene rahvalaulu ja „Kalina“. Esimestele tegi seade Jelena Derizemlja-Yulet ja viimase laulu autor on samuti ansambli juht. Kõik laulud kõlasid ilma saateta. Pärast rändauhinna vastu võtmist palusid võitjad luba laulda veel ühe eestikeelse laulu. Laulmiseks valiti Veljo Tormise rahvalaulude seadest "Küla kuuleb“.
Hindamiskomisjoni kuulus tegevmuusikuna Priit Kask Sindist, noore tegevmuusikuna Marta Pedosk Pilistverest ja muusikaõpetaja Krista Tiitmaa Imaverest. Arvestades ansamblite ühtlaselt head taset polnud žüriil kerge otsuseid langetada, aga siiski jagati preemiad välja ka kõigile teistele esinejatele. Ilma parima nimetuseta mingis kindlas valdkonnas ei jäänud mitte ükski tosinast ansamblist. Küllap andis esinejate esinemistele tublisti hoogu juurde ka Krista Tiitmaa, kes enne ansamblite lavale astumist pani kõik osalejad ühises võnkes kehalisi harjutusi sooritama...
Parima a'capella laulu esitajaks tunnistati Nõianeitsid. Küsiti ka publiku arvamust, et saada teada kuuljate hinnangut. Selgus, et Nõianeitsid pälvisid ka publiku lemmiku tiitli. Sõpruskond Saugast alustas tegevust 2010. aasta sügisel. Nad armastavad musitseerida eelkõige enda lõbuks, aga ka meelelahutuseks teistele. Lauldakse tuntud laule nii a'capella seadetes kui ka väikekannelde, kitarri või klaveri saatel. Neil on neli 20-minutilist eeskava: rahvuslik, naljakas, pidulik ja jõulukava. Iga kava esitatakse erinevat kostüümi kasutades. Oma ansambli koosseisu tutvustatakse eesnimedega. Sopranit laulavad Mari, Merli, Nele, Kadi, Pille ja alti Margit, Maali, Velle, Leelo, Marge. Naisi juhendab Marge Lumisalu.
Parim mõisateemalise laulu esitaja oli Lootus. Ansambel tekkis Oikumeenilisest Naiskoorist. Sõltuvalt ajast ja hetke-seisust on Lootus olnud tegev erinevates koosseisudes. Mõni liige on siiski jäänud algusest peale truuks Lootusele. Juhendaja Ester Murrand ütleb, et koosseis ei ole küll päris ametlik üksus, aga vahel on hea väiksema hulgakesega midagi erilist ära teha. See annab nende elule täiendavat vürtsi. Armastatakse ilusaid ja huvitavaid kõlasid ning repertuaari valik võib olla seinast seina, kuid nende lauludel on alati mingi kindel sõnum.
Parim vabalt valitud laulu esitaja oli Top Ten. Lisaks sellele märgiti ansamblit parima lavastuse ja instrumentalistide eripreemiaga. Top Ten alustas 8 aastat tagasi Sindis. Paar viimast aastat tegutsetakse Raeküla Vanakooli Keskuses. Ansamblis teevad kaasa väga erineva vanuse ja elukutsetega naised: jurist, juuksur, arst, majandusjuhataja, õpetaja, kunstnik, koduperenaine. Ansamblit juhendavad Helle Salumäe ja Merle Orav.
Parima stiilitunnetusega olid Rannalised. Lauljad Pärnust, Lihulast, Tallinnast ja Saaremaalt alustasid ühiselt laulmist 2012. aasta lõpus. Repertuaari põhiosa moodustavad regi- ja rahvalaulud, aga esinemiskavasid kohandatakse ka vastavalt teemadele: saarte-, kiriku-, jõululaulud jne. Rannalistele meeldivad uued ja põnevad väljakutsed, kus saab ennast proovile panna ning ammutada järgmisi kogemusi. Kogemusterohked ja põnevad esinemised on olnud „Folgi Krõmpsu“ konkursil ja Folkloorifestivalil „Baltica 2013“. Rannalised on võtnud osa ka Manija päevadest, Saaremaa heategevuskontserdist, Augustiunetusest Pärnus, jõululaulmisest Pärnu hooldus-ravihaigla rahvale ning Häädemeeste kirikus. Lauljaid dirigeerib Ludmilla Toon.
Musikaalsuse preemia napsas oma helidega žüriid meelitades Midrilind, kes alustas Varbla rahvamajas juba paarkümmend aastat tagasi. Selle aja sees on lauldud mitmes erinevas koosseisus. Praegu on 8 lauljat. Väljapool Eestit on esinetud Soome ja Saksamaa sõprusvaldades.
Parim eesti muusika esitaja oli Selja Lauluseltsing, kes lubab hakata sügisel tähistama oma 15. sünnipäeva. Lauldakse repertuaari, mis ulatub regilaulu seadetest kuni praeguste autoriteni. Laulude saateks kasutatakse meelsasti erinevaid pille ja heal meelel tehakse koostööd koduvallast pärit solistidega. Juhendaja on Merike Teppan-Kolk.
Hingestatud esituse preemia sai Humala. 1996. aastal tegevust alustanud ansamblisse kuuluvad Liivi Vähesoo, Tiia Kruusma, Heldi Raude, Taimi Akker, Ain Pertel, Arno Tamm, Tarmi Kristovald, Kristjan Kupar ja juhendaja Ellen Kupar. Nad on esinenud kodulaval Suurejõe rahvamajas, maakondlikel ansamblite sündmustel, Vändra vallas, Vihtra külakeskuses, Pärnjõe rahvamajas, naabermaakondades. Lauluansambli 15. sünnipäeval tunnustas Vändra vald neid valla kõrgeima autasuga „Aastate tegu“.
Romantilise esituse preemia teenisid välja Salme Naesed, aga neid nimetati ka parimaks sütitajaks. Oma nime said nad 1883. aastal Toris asutatud Salme laulu- ja mänguseltsi nime eeskujul. Grete Tammalu juhendamisel katsetavad Diana Piile, Heli Tombak, Kaie Pärn ja Terje Sakna erinevate stiilidega. Kindlad ollakse selles, et folkloor oma elavas eheduses ja pidevas muutumises on nende südamed jäägitult endale võitnud.
Kõige humoorikama esituse preemia vääriliselt naerutas kuulajaid Kapriis. Kaisma ansambel on peagi kahekümneseks saamas. Juhendaja on Hermiine Niitvägi.
Toredate seadete preemia kuulus ansamblile Oh' sa Ohakas. Tegutsetakse Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsis ja Aruvälja rahvamajas. Teadagi on ohakad väga tülikad umbrohud, mille sügavaid juuri kätte ei saa. Ikka jääb mõni jupike mulda ja sellest kasvab uus taim. Nii on Oh' sa Ohakas 1992. aastal sündinud Karuohaka teine tulemine. Eve, Ene, Silvi, Aili, Katrin, Älis, Piret, Sigrid, Katrin on siinse päikese all oma kohta otsivad õpetajatest hobilauljad, keda juhendab Katrin Hildunen-Alvela.
Artistlikkuse preemia omistati vokaalansamblite konkurssi korraldavale Tõstamaa ansamblile Reedene Rõõm. Samas tunnustati neid, kui võistluse parimat korraldajat. Nende jaoks on mitmehäälse laulmise harrastamine meeliergutav kooskäimise vorm, mida tehakse peamiselt reede õhtutel. Nõnda sisustatakse oma vaba aega pärast raskeid ja vastutusrikkaid tööpäevi. Reedest Rõõmu juhendab Õnnela Lees.
Eripreemiad said veel üks mees ja naine. Parimaks meheks kuulutati Ain Pentel ja parimaks naiseks Õnnela Lees.
Kõigile lauljatele ja abilistele kingiti märk, mis on maalitud mõisahärra töötoa lakke. Tegemist on yantraga ehk Idamaade müstikas kasutusel oleva sümmeetrilise maagilise märgiga, mille eesmärgiks on vaimu ja hinge tasakaalustamine. Märgi lasi lakke maalida Tõstamaa viimane mõisahärra Alexander Stael Holstein, kes oli kuulus sanskritoloog ja orientalist. Mõisarahvas ja külalised uskuvat, et märgi all seistes avanevad hing ja meeled ning midagi olulist endale soovides see ka täituvat.
Kogu mitmetunni pikkust kultuurisündmust saatsid sõnaliselt mõisaproua ja mõisahärra. Nende kehastamise rolli täitsid Carmen Maantoa ja Enn Martson.
Tavapäraselt saab konkursi võitja järgmise vokaalansamblite võistluse korraldamise õiguse. Rodnik ei loovutanud seda võimalust teistele ja lubas tuleval kevadel kutsuda lauljad Pärnusse Nooruse Majja.
Samal teemal:
