Sauga silla rakis täideti betooniga
Katkematus järjepidevuses 22 tundi kestnud betoonivalu järel hakkab Pärnu linna ja Audru valla vahel Sauga jõge ületav 70 meetri pikkune sild tulevast kuju omandama.
Öine betoonivalu Sauga jõge ületava maanteesilla ehitusel, foto erakogust
Värskelt valatud betoon vajab kivistumise ajal hoolsat kastmist; rohke kastmisvesi ladiseb alla
Silda rajava Lemminkäinen Eesti, Teede REV-2 ja TREF osapooltest moodustatud konsortsiumi alltöövõtja SIA TVA Construction on suurte sillaehituskogemustega Läti firma, kes jõudis eelmise aasta lõpul alustatud töödega sel nädalal olulise etapini.
Maanteeameti projektijuht Gregor Reimets ütles täna lehemehele antud intervjuus, et esmaspäeval (16.07) alustatud betoonivalu kestis ligemale 22 tundi. Betoneerimist alustati kell 7.00 hommikul ja lõpetati teisipäeva hommikul kell 4.30. Betooni tarniti lisaks Pärnule ka Paide ja Tallinna betoonitehastest. Ühtse monoliitse betooni saamiseks tuli valada katkematus järjepidevuses mitmes vahetuses, kus korraga viibis ametis 36 spetsialisti. „Betooni maht oli veidi üle 1000 m3 ja armatuuri läks silladekki 120 tonni, mis teeb metalli erikaalu arvestuses umbes kuni 60 kilomeetrit rauda,“ nimetas projektijuht olulisemaid arve.
Kui sillabetoon on saavutanud piisava tugevuse, toimub pingetrosside pingestamine. Reimets selgitas veidi lähemalt sillaehituse ühe väga tähtsa tegevuse olemust: „Sillal on 15 trossikanalit ning igas kanalis kuni 19 trossi. Kokku on silla sees 19 km trosse, mis tõmmatakse kanalis pingule jõuga kuni 380 tonni. Seejärel trossid ankurdatakse spetsiaalsete metallist kiiludega. Trosside pingutamine on üks tähtsamaid ja vastutusrikkamaid töid peale sillaava betoneerimist.“
Pärast pingestamist rajatakse kaldasamba tagatiivad, paigaldatakse vuugid ja tehakse silla pealesõitudel täitetööd ning monteeritakse pealesõiduplaadid. Pärast betooni kuivamist alustatakse silla all raketise ja metallabitalade demonteerimist. Piisava kuivamise järel paigaldatakse sillale hüdroisolatsioon ja sillakatendid. Seejärel paigaldatakse piirded ja valgustuspostid. Pärast neid töid rajatakse silla koonused ja silla alused käiguteed.
70 meetri pikkune kolmeavaline jätkuvtalasild (21+27+21 m) on kaherajalise (1+1) sõiduteega, mille kõrval kulgeb eraldatud piirdega 4 meetri laiune jalg- ja jalgrattatee. Silla kõrgus veepinnast asub üle 4,5 meetri. Silda toestavad kõva saviliivmoreenkihini ulatuvad 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Kaldasammaste pikkuseks on 24 m ja jõesammastel 19 m. Jõekaldaid kindlustati 15 meetri sügavusele süvistatud sulundseintega, mis lihkeohtliku savise pinnase tõttu ankurdatakse täiendavalt paekivisse.
Läti ettevõtte töödejuhataja Konstantin Zabrodski kinnitusel kestab monoliitbetoonist sild vähemalt 100 aastat. Valmiv sild lubab ületada erandjuhul kuni 360-tonnist eriveokit. Ehitatava silla maksumuseks on ca 2 miljonit eurot, millest 80% tasutakse Euroopa Liidu ühiskassast.
Kuna sild on 14 kilomeetri pikkuse Pärnu ümbersõidu Lääneringi üks osa, siis valmib rajatis Ehitajate teed ja Lihula maanteed ühendava trassi kasutusse andmisega samaaegselt. Kogu ümbersõidu valmimise tähtajaks on määratud oktoobrikuu.
Samal teemal:
