Sindi Naisliit tähistas kahekümneseks saamist
Täna tähistas Sindi Naisliit oma ametliku tegevuse kahekümnendat aastapäeva, kuigi esimene naisliidu asutamise koosolek toimus juba 1990. aasta kevadel.
Siiri Oviir: Sindi on riigi ainus omavalitus, kus naisliidu tegevuse toetamine kirjutatakse eraldi eelarve reale.
Ilma Hannus oli 1990. aasta 23. aprillil toimunud Sindi Naisliidu asutamise koosoleku kokkukutsuja. Täna meenutas ta, et linnavalitsuse saali kogunenud 25-st naisest soovis naisliidu töödega tegelema hakata 11. „Mida või kuidas teha, seda me ei teadnud, aga julgustajaks, õpetajaks ja abistajaks olid Liina Maaste ning Hiie Martinson,“ meenutasid Urve, Leili ja Sirje. Tegevuse hakatusest jutustades tuletati meelde sama aasta juuni algust kui Pärnumaa Naisliidu naised korraldasid Elbis suvelaagri lastekodu lastele ja lapsinvaliididele. Köögitoimkonnas käisid abiks ka Sindi aktiivsed naised eesotsas Milvi ja Viljaga. Edaspidi kutsus Hiie Sindi naisi osa võtma Pärnus toimunud sündmustest, loengutest ja kohtumistest.
Kuna sel ajal nappis toitu ja riideid, siis tegeletigi esimestel aastatel heategevusega. Agaramad naised Vilja ja Milvi kogusid sponsoritelt kingitusi ja maiustusi. Ühiselt tehti üksinda elavatele vanuritele jõulupakke, mida kaunistasid koolilaste joonistused. „Kord oli jõulupakis ainult kilo suhkrut. Inimesed olid sellegi üle õnnelikud – siis oli selline aeg.“
Vanemaealiste üksluiseid päevi rõõmsamaks muutes organiseeriti neile kevadpidusid ja jõulukontserte gümnaasiumi aulas. Esinejateks olid Viviani tantsu- ja laulumemmed ning kooliõpilased. Linnavalitsuse toetusel kaeti laud küpsiste, tee ja kommidega.
Suureks tööks oli Rootsist ja Sindi sõpruslinnast Anjalankoskist saadud humanitaarabi riiete jagamine ja viimine vanuritele, paljulapselistele peredele ja invaliididele, aga ka müügi korraldamine.
„Koos sotsiaaltöötajaga kontrollisime laste olukorda alkoholilembestes peredes. Neid külastusi oli hea teha koos politsei ja meie Ljudmillaga. Nemad tundsid lapsi ja nende peresid. Reididel käisid ka Sirje, Veera, Laine ja mina ise,“ rääkis Hannus. Koostöös gümnaasiumiga koguti ja saadeti Petseri koolile eestikeelseid raamatuid.
Liidu põhikiri kinnitati siiski alles 1993. aasta 16. juulil peetud koosolekul. Esimeseks esinaiseks valiti Ilma Hannus, kes vedas vabaühenduse tegevust aastani 2005. Tema järel võttis juhtimise üle Aili Muskat ja alates 2011-st aastast on liikumise ees Lia Oras.
Muskati algatusel hakati linnas tegelema tervisevõimlemise, kepikõnni, jalgrattasõidu ning kantritantsuga. Pikaks traditsiooniks on kujunenud osalemine linna beebipäeval. Kõige väiksematele linnakodanikele kingitakse naisliidu liikmete poolt kootud sokke. Aastaid on naisliit löönud kaasa Sindi kalmistutel haudade korrastamisel. Viimastel aastatel on naisliit tähistanud vanavanemate päeva suuremate kogupere ettevõtmistega.
Praegu on Sindis 24 liiget. Sindi Naisliit kuulub ühes Tallinna, Pärnu, Põlva, Vändra, Kohtla-Järve, Kiviõli, Viljandi, Harjumaa ja Otepää naisorganisatsioonidega Eesti Naisliidu eestseisusesse.
Eriline koostööpartnerlus toimib neil Eesti Naisliidu, Vändra Naisseltsi, Otepää Naisseltsi, Viljandimaa Naisliidu, Kohtla-Järve Naisliidu ja Pärnumaa Naisseltside Ühendusega Tiina. Lisaks veel Sindi Linnavalitsus ja viis linnavalitsuse allasutust: seltsimaja, raamatukogu, muuseum, sotsiaaltöökeskus ja gümnaasium. Osaletakse Pärnumaal ja mujal riigis korraldatavatel sündmustel, mis puudutavad naisi ja lapsi.
Tänasel tähtpäeval olid Sindi naiste külalisteks mitmed ülal nimetatud asutuste ja organisatsioonide inimesed. Tervitama tuli ka Eesti
Naisliidu taasasutajaliige Siiri Oviir, kes oli aastatel 1989-1996 juhatuse liige ja on alates 1996. aastast Eesti Naisliidu esinaine. „Te olete teinud väga palju selleks, et Sindi elu oleks elavam ja parem. Kui vaja - aidatakse teoga, kui vaja - aidatakse sõnaga,“ kõneles Oviir ja avaldas lugupidamist ka Sindi Linnavalitsusele, kuna on riigi ainus omavalitus, kus naisliidu tegevuse toetamine kirjutatakse eraldi sihitusega eelarve reale. Oviir sõnas, et tahab juba paari aasta pärast tulla Sindi Naisliitu õnnitlema nende 25. juubelil, sest tegelikult ollakse tegevuses märksa kauem võrreldes sellega, mida ametlikud dokumendid kinnitavad.
Lilli kinkides ütles Oviir, et need püsivad kindlasti kauem kui mõni päev, sest taimed kinnituvad poti sees olevasse Eestimaa mulda. Veel sai naisliit mälestuseks raamatu „Heinz Valk, 200 nägu“, mille autor on Martti Soosaar. 2005. aastal ilmunud kogumik on humoorikas portreedegalerii Eesti avaliku elu tegelastest, kellega saavad naised vabadel hetkedel meeldivalt aega veeta.
Keskpäeval oli Sindi Naisliit koos oma külalistega vastuvõtul linna raekojas, kus neid võõrustas linnapea Marko Šorin. Kohtumine kujunes elavaks vestluseks, sest linnapea jutustus linna loost haaras kuulajaid mitmete üllatuslike teadasaamistega. Paljudele tuli suure ootamatusena, et suhteliselt lühikese ajalooga Sindis leidub rohkelt sündmusi, mille kohta võib öelda: esimene, suurim või pikim omal ajal Eestis. Esimene tarvitajate ühistu, esimene valgusfoor, suurim kalakasvatus, pikim raudteesild jne. Selleks, et hiljem kodus kuuldut meenutada või enda jaoks usutavamaks muuta, kinkis Lia Oras Sindi linna 75-ks juubeliks koostatud fotoalbumi „Sindi elu piltides“ Siiri Oviirile. Samasuguse albumi sai ka Sindi Naisliit linnapealt kingituseks.
Päev möödus jalutuskäiguga linnas, muuseumis, raamatukogus ja lõpuks joodi ühiselt šampust, näksiti suupisteid ning vesteldi õdusas omavahelises olemises.
Samal teemal:
