Sindi raekoja tornikella paigaldusega tehakse algust
Ülemöödunud aasta esimestel kuudel Sindi ajalooklubi poolt algatatud mõte paigaldada raekoja torni ajanäitaja üldrahvaliku korjanduse teel kogutud raha eest on jõudnud nüüdseks sellisesse etappi, et esimene osa sissemaksest (1350,00 €) sai tasutud ja töödega tehakse juba algust. Tellimuse kogumaksumuseks on 2700,00 €.
Täna keskpäeval saabus Ago Kuur firmast Saxby Sindi raekoja ette kellameistrile kohase minutilise täpsusega, ei varem ega hiljem. Peale lühikest tervitust tõusis 1979. aastast kellassepa ametit pidav mees linnapea Marko Šorini järel torni tippu, kus asus kella paigaldamiseks mõeldud ava uurima.
Mõõtu võttes ja seina materjali uurides räägib Kuur, et esimese tornikella paigaldas ta 1997 aastal Põlvas. Hiljem on kellasid lisandunud mujale üle Eesti. Ka Pärnus olevat tema tehtud kell Rüütli 31 kaubamaja seinal. „Olen seda kella juba ühe korra pidanud restaureerima. Keegi sõitis kaubaveoautoga kella kinnitused kõveraks. Remondi käigus tuli välja, et keegi oli vist kella isegi tulistanud. Igal juhul oli kella korpuses väike ümmargune auk tekkinud.“
Pärnu linnavalitsuse hoone küljes asuva kella probleemidega on mees meedia vahendusel samuti kursis. „Tegin ka sinna pakkumise, aga ju kellelgi oli parem pakkumine. Seal võib olla probleem paisumisvahega, mida pole seierite vahele eriti jäätud. Aga päev otsa päikese käes oleva kella puhul peab paisumisega vägagi arvestama.“ Sama kehtivat ka Sindi kella kohta. „Kell asub lõuna pool ning pea-aegu terve päev paistab päike peale. Siin peab kõikide materjalide valiku puhul sellega arvestama, sest muidu hakkab pidevalt probleeme esinema.“
Meistri jutust selgub, et kelladega võib tulla ette igasugu probleeme. Näiteks ühes kohas oli kella katteks pandud kahekordne klaas. Hiljem aga kogunes kusagilt klaaside vahele vesi, mis ulatus enamvähem kolmandiku kõrgusele sihverplaadist.
Tarvilike askelduste käigus kandub jutlemine lõpuks küsimuseni, milleks üleüldse paigaldatakse veel avalikesse kohtadesse kellasid? Kõigil ju isiklik ajanäit käekellalt või taskutelefonilt vaadata. Sarnaseid kahtlevaid küsimusi on juba esitatud ka Sindi raekoja torni paigaldatava kella otstarbekuse kohta. Kellameister ja temaga kaasa tulnud abikaasa vastavad hetkegi mõtlemata, et sellised kellad on linnapildi osa. Kui arhitekt on projekteerinud kella torni, siis on see tervikliku pildi jaoks oluline!
Ka Sindi raekojale kavandati kell kohe algselt torni kaunistama ja Šorin peab ajanäitajat samasuguseks sümboliks nagu esindusfunktsiooni täitev torn. „Ega tornigi sellele hoonele praktilises mõttes vaja polnud, kuid taolised sümbolid kõnetavad linnakodanikke ja külalisi erilisel viisil,“ sõnab Šorin, kelle seisukohalt on olnud maja arhitektuurne ilme ilma kellata siiani poolik.
Algatuse peamine eestvedaja Marko Šorin ütleb, et viimastel päevadel on annetajate aktiivsus kasvanud ja ei pea võimatuks, et kogu puuduolev summa saab kokku juba linna 75. sünnipäeva tähistamise ajaks. „Puuduv osa tuleks koguda alles jäänud aja kestel, aga vajadusel tuleb muidugi jätkata veel hiljemgi. Igal juhul pean oluliseks, et kulutus saaks kaetud üksnes annetustest laekuva rahaga. Selleks oleme asunud tegema pöördumisi ka organisatsioonide ja ettevõtjate poole, kellelt on saadud samuti mõistvat vastutulekut,“ selgitab Šorin.
Kuna 1937. augustis toimunud raekoja avamisel andis valitsuse esindajana pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson) tolleaegse alevivanema kätte Konstantin Pätsi annetatud 1000 krooni tornile kella muretsemiseks, siis on küsijate arupärimine selle raha saatuse kohta kõigiti õigustatud. Praegu teatakse üksnes seda, et enne sõda linnavalitsus tellis küll kellameistritelt mõned pakkumised, aga mingitel seni teadmata asjaoludel siiski paigalduseni ei jõutud.
Šorin jääb etteheidete poolest tollase linnavõimu suhtes tagasihoidlikuks ja selle asemel pigem tunnustab nende selget visiooni Sindi arendamisel. „Raekoja püstitamine oli vaid esimene hoone linna tulevase keskväljaku ümber. Hiljem pidanuks valmima veel rahvamaja, kool, haigla ja luterlik kirik ühes koguduse majaga,“ teab Šorin kunagist linna arengukavandit tutvustada. Paraku peatas selle Nõukogude vägivaldne relvastatud riigipööre. Aga Šorin ei otsi põhjuseid, miks ei peaks millegi pooleli jäänud elluviimist nüüd täide saatma. Vastupidi, ta kutsub koos ajalooklubiga inimesi vabatahtlikule tegevusele, millega muuta linna palet paremaks.
Endiselt võib jätkata annetuste tegemist Sindi Linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, millele kirjutatakse juurde märksõna „Tornikell“. Hoone eeskoja seinale kinnitatakse plaat suuremate annetajate nimedega. Eraisikutest jäädvustatakse need, kelle annetuse suurus algab 40 eurost, ettevõtete, organisatsioonide ja vabaühenduste puhul 100 eurost.
Kellameister lubab ajanäitaja aprilli lõpupäevadel kohale asetada ja lahkudes lüüakse kokkuleppe ning vastastikuse usalduse kinnituseks veelkord käed. Sindi linna 75. juubeli peasündmuseks kujuneva kella piduliku avamiseni jääb aega veel ca poolteist kuud.
Samal teemal:
