Fotodel: Indrek Oselein, Priit Kask, Ats Lõhmussaar, Üllar Kallau
Täna õhtuks välja kuulutatud senior rock kontsert Sindi Seltsimaja väikeses saalis ühendas ansamblid Rääma Blue, Bluesiklubi Band ja La-De-Da üheks tervikuks.
Päris selgelt eristatavaid ansambleid eraldi koosseisudes lavale ei astunudki. Selle asemel mängiti ühiselt ja veidi ümber kombineeritult vastavalt muusika stiilile ja palade valikule. Vaid La-De-Da liikmed olid enam kui täielikult esindatud, sest nendega liitus ka trummimees Vallo Vaargas, kes on kunagi algusaegadel ka ise samas koosseisus kaasa mänginud. Nimetatud ansamblite mõningast ühte sulandumist tingis seegi, et
mõned liikmed mängivad kõigis kolmes koosseisus. Näiteks kitarriõpetaja Üllar Kallau on selline universaalne mees, kes mängib 60-te biitlite menurütme, bluusi ja kui vaja siis svingib ning tuleb toime ka muuga. Eelnimetatud meeste kõrval esinesid veel Üllari poeg Kait kitarriga, Jaan Krinal laulmisega ja kitarriga, Ats Lõhmussaar samuti kitarriga, trummar Priit Kask, klahvpillimängia Indrek Oselein ja Vello Kaar tenorsaksofoniga.
Ülemisel fotol on Vallo Vaargas, alumisel pildil peidab end trummide taha ja Üllar Kallau püüab mikrofoniga trumme
Tagasihoidlikult vaoshoidev publik istus vaikselt elava küünla tulega valgustatud laudade ääres ja kuulas süvenenult tempokaid lugusid Jeff Christie repertuaarist, mis on bändi La-De-Da eelistatuim osa, kuid esitati ka teisi lugusid. Vanematele inimestele oli näiteks 1970. aastal tolleaegsesse sotsialismimaailma jõudnud biitlite „Yellow river“ taas kuulmine hetkeline põige noorusaegadesse. Jaan Krinal
meenutas Poolas toimunud Sopoti laulufestivali ja seda, et n.ö. läänemaailma hitte lasti eetrisse öösel pärast sotsialismimaade lauluvõistluse toimumist taustamuusikana. Huvitav, et Sindi väikesearvuline publik oli nii mõtlik ega läinud hoogsate sammudega tantsupõrandale sama moodi nagu seda tegi eelmisel õhtul teistsugune seltskond La-De-Da sünnipäeva esinemisel Passionis.
Ilmselt oli tänane kuulaja teistsuguse muusika maitsega, sest kohe kui lavale astus Vello Kaar oma saksofoniga ja puhus swingi, tulid mitmed paarid kohe ka tantsupõrandale. Eks põhjus võis selleski olla, et salongikontserdil olid valdavalt naised ja meespartnereid polnud enne leida kui paar ansambli liiget daamid tantsule palusid.
Kui pikalt kontsert kestis ja milliste üllatustega õhtu kulges, sellest puudub sündmuse kajastamise hetkel veel ülevaade. Täpsemalt saavad rääkida kindlasti need, kes lõpuni kohal viibisid.
Saal peegelpildis
Samal teemal:
