Arengukava kuni aastani 2010 üldkontseptsiooni tutvustas Sindi arengukava koordinaator Imbi Lepik-Martinson, kelle põhitööks on erakonsultandina nõustada omavalitsusi arengukavade ja projektitaotluste koostamisel. Sellele järgnes küsimuste-vastuste foorum, milles küsijad keskendusid rohkem linnaelu funktsionaalsuse võimekusele lähiaastatel.

Järgmisel aastal peaks alustatama vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisega Sindi linnas, mille kogumaksumus on üle 100 miljoni krooni. Olgugi, et enamiku ehituse summast rahastab Euroopa Liit, jääb linna kanda ca 15 miljoni suurune omaosalustasu. Seda teeb Sindi linn laenurahaga, mille tagasi maksmine algab 2015. aastal, kuid seni tuleb siiski maksta intresse, mis teeb iga-aastaseks täiendavaks kohustuseks ca pool miljonit krooni. 55 miljoni kroonise eelarvega omavalitsusele seab taoline võlakoormus pikkadeks aastateks investeeringutele olulised piirangud. Sellega on linna laenukoormus viidud 60% piirimaile (täpsema arvestusega 62%). Täiendavaid laene saab linn võtta siis vaid neile projektidele, kus on kaasatud fondide toetused ning saadud Rahandusministeeriumi luba. Seetõttu usuvad linnavalitsuse liikmed, et mingeid investeeringuid on siiski võimalik teha ka muudes valdkondades.

Küsimusele, kas lähiaastatel enam selliseid suurinvesteeringuid nagu tehti eelnevatel aastatel näiteks lasteaiale, koolimajale ja mõnele muule vajalikule objektile, niipea enam loota ei saa, jäi vastus ebamääraseks. Siiski nimetati oluliste asjadena Sindi Muusikakoolile uue klaveri ostmist ja soovi rajada kergliiklustee Paide maanteele. Selleks, et kergliiklusteed ehitada, peab linn laskma koostada vastava projekti, mille maksumuseks oleks hinnanguliselt 0,5 miljonit krooni. Vastavalt linnajuhtide kokkuleppele ehitataks umbes 3,5 miljonit krooni maksva tee valmis maanteeamet. Veel nimetati kallasradade väljaehitamist. Sindi seltsimaja ja kiriku renoveerimiseks loodetakse raha saada nö CO2 programmist. Arengu- ja majanduskomisjoni esimees Toomas Kuuda ütles, et esialgsete arvestuste järgi pidanuks iga-aastaseks investeeringuks jääma vaba raha ümmarguselt 400 tuhat krooni, kuid kulutuste säästlikum kasutamine võimaldavat raamatupidamise praeguste arvestuste kohaselt suurendada seda numbrit kuni 940 tuhande kroonini.

Tunti huvi linna keskuse asukoha valiku ja väljaarendamise kohta. Linnapea Anu

Vassvik vastas, et selleks otstarbeks on tellitud vastav eeltöö Tallinna Ülikooli ruumiliseõppe tudengitelt. Olgu siinkohal meeldetuletuseks 22. oktoobril toimunud Sindi linna arhitektuurilise keskkonna säilitamist ja kujundamist käsitlev foorum, millel esines asjatundliku sõnavõtuga arhitekt Maie Kais. Muuhulgas ütles arhitektide liidu liige, et linnaruum on ajas nihkunud ja sellepärast peaks sellele küsimusele leitama vastus käimasoleva uue arengukava koostamise käigus. Eriliselt pani ta linnaametnikele südamele, et otsitaks hea ettevalmistusega linnakujundustele spetsialiseerunud arhitekt, kes aitaks juba arengukava koostamisel nimetatud küsimuses nõustada. Kaisi seisukohalt ei tohiks mingil juhul linnaruumi kujundamisel vastavat ala hästi tundvat inimest arengu loomeprotsessist kõrvale jätta.

Endiselt murettekitav on üürivõlglaste poolt saamata olev raha. Abilinnapea Marko Šorini hinnangul püsib võlgnevus kusagil 2 miljoni krooni ümber, mis suvekuudel küll väheneb kuid suureneb taas talve saabudes. Siiski nimetas Šorin positiivse ilminguna seda, et majavalitsus on asunud jõulisemalt võlgasid sisse nõudma, tehes seda ka kohtu ähvardusel.

Haridusvaldkonnas ütles haridus- ja kultuuritööspetsialist Kadi Kalmus, et Sindi Gümnaasiumil tuleb konkurentsis püsimiseks võistelda mitte üksnes maakonna tasandil vaid eeskätt Pärnu linna gümnaasiumidega, mis muudab olelusvõitluse väga raskeks. Tema vihjest selgus, et kooli juhtkond Ain Keerupi eestvedamisel teeb üleriigilises mõistes gümnaasiumi säilimise nimel suuri pingutusi. Siiski ei pidanud Keerup veel õigeaegseks kavatsusel olevatest plaanidest lähemalt rääkida. Maakonnas Sindist alguse saanud majandusõpe ei ole Kalmuse sõnul enam see tõmme, mis kutsuks õpilasi mujalt piirkondadest tingimata Sinti õppima. Kommentaarita jäi küsimus, millega on kolme või nelja aasta tagune õpilaste lahkumine Sindi Gümnaasiumist peatatud.

Praegune märgatav kasvutendents on igal juhul lootust andev, kuid vigade vältimise ja eduka edasimineku seisukohalt oleks võibolla tarvilik analüüsida ka teatud perioodil toimunud kahanemise protsessi peamisi põhjuseid.

Huvipakkuv arutelu oli ühistranspordi korraldamine koostöös naabervaldadega, seda eriti seoses jaanuarist avatava Pulli raudteejaama peatusega. Kuna Pulli peatust võiks linna läheduse tõttu mõtteliselt ka Sindi peatuseks pidada, siis on bussiühenduse korraldamine raudteejaama ja Sindi vahel vähemalt rongide saabumise aegadel täiesti põhjendatud. Sindi Linnavalitsuse kinnitusel on täiendava Sindi bussiliini avamise osas Pärnu Maavalitsusega aru peetud umbes pool aastat. Marko Šorini sõnul pole tegemist üksnes Pulli jaamaga, vaid inimesed peaksid paremini pääsema Pärnu Keskhaiglasse ja ülejõe tööstuspiirkondadesse tööle. Praegu küsib sõitjate teenindamise parandamise eest maavalitsus omavalitsuselt kuni 5 miljonit krooni, mida Sindi linnal üksinda kindlasti ei leidu. Kuid küsimus peaks puudutama samaväärselt ka Sauga ja teatud määral ka Paikuse valda. Hea naabervaldade vaheline ühistranspordi korraldus võiks saada täiendavaks eelduseks ka Sindi Gümnaasiumi õpilaste arvu suurendamisel.

Huvitava küsimuse esitas Sindi noormees, kes teatas, et tema ealised ei loe eriti ajalehte Sindi Sõnumid, vähemalt mitte paberkandjal. Nemad leiavad kogu info peamiselt Internetist ja täpsemalt facebook’i vahendusel. Küsimus oli konkreetne: kas Sindi linna kohta käivad uudised hakkavad olema ka facebook’kis. Anu Vassvik vastas, et detsembri keskpaigas asub tööle vastava ala inimene, kelle ülesandeks saab olema kohaliku ajalehe ja kodulehe toimetamine. Siis läheb Sindi linn ka facebook’i. Sindi Gümnaasium on juba mõnda aega edukalt ja eeskujulikult facebook’i võimalusi kasutanud.

Samal teemal: