Kaitseliidu avalike suhete osakonna juhataja asetäitja major Tanel Rütman peab vajalikuks uuesti selgitada, et kahetsusväärselt kordub võidupüha eel iga-aastane arusaamatus sellest, nagu süüdataks Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus võidutuli. Tegemist on siiski mälestustulega.
Tanel Rütman. Foto erakogust
Võidutulest nii nagu see päriselt on
Rütman tuletab meelde, et võidutuli on võidupüha tähistamise juurde kuulunud 1934. aastast, kui püha riiklikult tähistama hakati. Tavapäraselt süütas selle riigivanem ja hilisem president Konstantin Päts 23. juuni hommikul Kadrioru lossi ees toimunud Kaitseliidu pidulikul rivistusel. Seejärel toimetasid Kaitseliidu Tallinna maleva mootorratturid tule üle riigi kõikidesse maakondadesse, kus need samuti piduliku tseremooniaga vastu võeti. Võidupüha õhtul süüdati hommikul presidendi poolt läidetud võidutulest jaanilõkked.
Peale iseseisvuse taastamist kuulub võidutuli taas võidupüha tähistamise traditsiooni juurde, kinnitab Rütman. Esialgu süüdati võidutuli keskse paraadi toimumise koha Vabadussõja ausamba juures võidupüha hommikul. Aastast 2003 sünnib võidutuli kahest tulest: muinas- ja mälestustulest. Muinastuli süüdatakse Noorte Kotkaste poolt 22. juuni hilistel tundidel iidsel moel vibuga. Mälestustuli süüdatakse samuti 22. juunil Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris, kust see toimetatakse paraadi toimumislinna. Tänavu juba kolmandat korda ei saadeta mälestustuld Torist otse paraadi toimumise paika. Tuli läbib teatejooksjatega 42,2 km pikkuse maratoni teekonna Pärnusse, Eesti Vabariigi sünnilinna, kust see saadetakse sihtpunkti. Võidupüha eelsel ööl on mõlemad tuled hoiul paraadilinnas, tänavu siis Valga Jaani kirikus, kust nad 23. juuni hommikul tuuakse välja Vabadussõja ausamba ees toimuvale tulede ühendamise tseremooniale.
Rütman osundab, et alles vastava tseremoonia käigus ühendatakse kaks tuld võidutuleks. Tänavu liitub võidutulega ka Valga maakonna laulupeotuli. Paraadil jagab president võidutule malevate tuletoojatele, kes viivad selle laiali üle Eesti. Sellel aastal on tuletoojaid igast malevast kaks: võidutule viivad kodukohta pered, st elukaaslased, kellest üks on kaitseliitlane ja teine naiskodukaitsja. Tuletoojad viivad tule oma kodumaakonda, kus tavaliselt toimub samuti keskne tseremoonia, mille käigus jagatakse tuld omakorda omavalitsuste esindajatele ja mõnel pool ka kõigile soovijatele.
Mälestustule teekond
Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuli hakkab teatejooksjatega Torist liikuma kell 13.30, kui kahuripaugust antud start lubab maratoonarid võistlusrajale. Mälestustuli jõuab Pärnusse Rüütli platsile umbes kella 17.30-ks, kus selle võtab oma kätte Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Kell 18.00 saadetakse tuli soomukil koos Laidoneri seltsi liikmete ja Pärnu noorkotkastega Valga poole teele. Teekonnal tehakse kolm veerandtunni pikkust peatust: 19.00 tervitus Kilingi-Nõmmel; 20.00 Karksi-Nuias ja 21.00 Tõrvas.
Tuld saadetakse kahe lipuga pidulikus hanerivis. Kihelkondlike Vabadussõja ausammaste juures on kõned ja muusikaline tervitus.
Valga linna saabutakse kell 22.00 ja tuli asetatakse ööseks tormilaternas Jaani kiriku altari ette.
23. juuni hommikul kell 9.00 toimub tulede ühendamine Valga Vabadussõja ausamba juures.
Samal teemal:
