Volikogu ühenduste ümarlaud istus sel aastal viimast korda koos
15. novembril toimunud volikogu ühenduste ümarlauas tutvustas Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe sama päeva volikogu töö olulisemaid otsuseid ja abilinnapea Romek Kosenkranius andis ülevaate linna uue üldplaneeringu eskiisist.
Vahur Mäe ühises volikogu ühenduste ümarlauas
Pika laua taha kogunenud kodanikeühenduste heameele ja tormilise plaksutamise kutsus esile teade, et linnavalitsus võis võtta volikogu istungi päevakorrast tagasi Pärnu Linnavolikogule esitatud eelnõu, mis käsitles Lai tn 22 kinnisasja osale sundvalduse seadmist. Kasutusõiguse ala puudutab 354 m2 jõeäärset maad. Kuna hommikul sõlmisid linnavalitsuse esindaja ja OÜ Kalda Majad juhatuse liige notariaalse lepingu, mis avab võimaluse Pärnu jõe vasakkalda probleemsele lõigule ikkagi 3 meetri laiuse tee rajamiseks, siis võis pikalt mureks olnud küsimuse lahendatuks lugeda. Viimase takistuse kõrvaldamine võimaldab alustada kallasraja ehitust. Ühenduste ümarlauas võeti probleem tõsiselt teemaks mullu oktoobris, kui peamiseks arutlusteemaks oli kergliiklusteede arendamine Pärnus ja selle lähiümbruses.
Kindlasti on hea uudis seegi, et algaval aastal suudab linn langetada oma laenukoormuse nõutud 60% -ni. Tulud ületavad kulusid ja jooksvad kulud on kontrolli all.
Tammsaare planeeringu kehtestamine lubab Mäe sõnul politsei vana hoone maha jätta 2015. aastal. Päästeamet peaks Tammsaare ja spordihalli vahelisel alal uue asukoha leidma praeguse arvestuse järgi 2017. aastal. Riigi Kinnisvara toetab praeguse politseimaja asemele riigimaja ehitamise mõtet. Uude hoonesse tahetakse koondada riigiasutused, mis praegu paiknevad Pärnu linnas erinevatel pindadel. Mõttes on ka näiteks maksuameti Raekülast tagasi kesklinna toomine.
Üheks põhjuseks, miks tahetakse üldplaneeringusse muudatusi ja täiendusi teha, on Kosenkraniuse sõnul linna tulevikku puudutava tervikliku nägemuse puudumine. Samuti pole kehtivas üldplaneeringus selgesõnaliselt lahti kirjutatud hoonete arhitektuurilisi nõudeid. Romek Kosenkranius ütles, et uue üldplaneeringuga seotakse kesklinn ja rannarajoon üheks tervikuks, mida varem ei olnud. Uue üldplaneeringuga määratletakse kalda alade arendamise põhimõtted. Selleks täpsustatakse veeäärseid ehituskeeluvööndeid, arvestatakse üleujutus- ja lihkeohtudega.
Ümarlaua juhataja Astrid Hindriks küsis kas praegune võimukoalitsioon jõuab uue silla asukoha määramise ära kinnitada? Kosenkranius avaldas lootust, et koalitsioonikokkuleppese kirjutatud lubadus saab teoks. Kolmanda silla asukohast kõneldes peatus ta kahel kõneks olnud variandil, millest üks asub Raba ja Aia tänavate joonel, teine Raba ja Pargi suunal. Viimase asukohale seisavad planeerijad vastu, kuna lisaks muudele küsitavustele seaks selline valik takistuse riigimaja ehitusele, mille osas on läbirääkimistega juba alustatud.
Huvitav oli kuulda Kosenkraniuse arvamust sellest, et praegu ranna piirkonnas liikuvate suurte lõõtsbusside asemel võiksid liikuda väikebussid.
Samal teemal:
