Eile kogunes Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud algatama arutelu tulevase Pärnu reisijate raudteejaama võimalike asukohtade üle. Ettekannetega esinesid Pärnu kodanik Ivar Mägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius.
Ivar Mägi rääkis Rail Balticu trassi kulgemisega läbi Pärnu kaasnevatest uutest võimalustest, mida linn peaks oskama võimalikult palju ära kasutada. Ivar Mägi on Pärnu raudtee arengut puudutava mitme artikliga pärnakatele juba varem tuttavaks saanud. Seda eriti talle omase põhjalikkusega, mida tunnustas eilsel kohtumisel ka Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe.
Esmalt tegi Ivar Mägi lühikese tagasivaate Rail Balticu projekti ajalukku, mille algus ulatub 2001. aasta septembrisse kui Wismari deklaratsioonis mainitakse kiirraudtee vajadust Baltikumi ja Kesk-Euroopa ühendamiseks (VASAB). Kaks aastat hiljem toetas ka Euroopa Komisjon ettepanekut lisada projekt Euroopa Liidu prioriteetsete taristuprojektide nimistusse. Projekti parema edukuse tagamiseks ka Eestis osundas ta 2011. aasta 11. oktoobri hommikul toimunud Leedu seimi täiskogu istungile, kus Rail Baltic kuulutati erilise avaliku huvi projektiks. See võimaldab mitmeid muidu suurte takistustega toimuvaid bürokraatlikke asjaajamisi tuntavalt lihtsustada.
Järgnevalt osundas Ivar Mägi dokumendile „Transport 2050“, mis käsitleb Euroopa Liidu eesmärkki suunata 50% maanteel liikuvast kaubast kas raud- või mereteedele ja saavutada 2050. aastaks transpordist lähtuva saaste vähenemine kuni 60%. Taolise sihi seadmine väga kõrgel tasandil muudab samuti Rail Balticu tegeliku teostatavuse palju tõenäolisemaks.
Tulles lähemale Pärnule, rääkis ta näitena Euroopa multimodaalsetest terminalidest, mille poole tuleks ka pärnakatel püüelda. Seega näeb ta ideaalvariandis, et Pärnu võidaks Rail Balticust kõige rohkem sellest kui raudtee peatus hõlmaks võimalikult palju erinevaid transpordiliike. Loetelus nimetas ta muuhulgas maakonnaliinide bussijaama, linnaliikluse bussijaama, lennujaama, sadamat. Ka peaks raudteepeatus jätma võimaluse linnaruumi edasiarendamiseks. Kuna Pärnu puhul jääb olemasolev raudteekoridor oluliselt kaugele lennujaamast, sadamast ja ka kesklinnas paiknevast bussijaamast, siis ei kuulu taolise eesmärgi püstitamine Pärnu võimaluste juures kergete kilda.
Ometi on Pärnu linnaregioon oma arengupotensiaali poolest Eestis selgelt kolmandal kohal Tallinna ja Tartu järel, mõnedes valdkondades isegi Taara linnast ees. Nendeks valdkondadeks nimetas ta näiteks Pärnu linnaregiooni rahvusvahelistumist, samuti kommunikatiivsust tagamaa ja välismaailmaga. Rail Baltic lisaks Pärnule tugevat lisaväärtust, sest aeg-ruumilised vahemaad väheneksid nii siseriiklikult kui ka Baltimaade ja Euroopa tasandil
Kui Rail Baltic osutub oluliseks arengukatalüstiks, avaneks Pärnul võimalus laiendada ka linna tagamaad.
Praegu külastab Tallinnat ca 400 tuhat kruiisituristi Ameerikast, Inglismaalt, Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja mujalt. Kui hetkel on kruiisituristile väljapoole Tallinnat sõiduaeg vastuvõetav näiteks Palmse või Rakvereni, siis Rail Baltic tõstaks Pärnu kruiisituristi jaoks eelnimetud kohtadega samasse piirkonda.
Kiired ühendused saab anda ka uute funktsioonide teenistusse. Nende otsimisega peaks Pärnu linn juba praegu paralleelselt töös oleva Rail Baltic projektiga tegelema. Kiired ühendused, mis aeg-ruumilist ala kokku suruvad, lubavad piirkonnal otsida ja võtta üle funktsioone mis senise vahemaade kauguse tõttu pole mõeldavad olnud. Näiteks esitas Ivar Mägi Sisekaitseakadeemia arutelu ja EKA ehitamisega seonduvad küsimused. Samuti võiks kaaluda riigiasutuste, ministeeriumide uute funktsioonide ülekandmist Pärnusse. Praegu toimub ebaproportsionaalselt suures mahus väljapool pealinna üksnes Tartu eelistamine ja kogu ülejäänud Eesti on jäänud üsna marginaalsesse seisu, mida hästi illustreerisid lisaks verbaalsele ettekandele ka vastavate uuringute põhjal koostatud diagrammid suurel ekraanil.
Romek Kosenkranius ütles, et jutuks on olnud uue raudteetrassi kulgemine ka piki Via Balticat kuid Sauga vald polevat mitte mingil juhul nõustunud selle kavaga. Üldiselt püütakse ministeeriumite ja valitsuste tasandil hoiduda kohe alguses suurematest vastuseisudest ja seepärast eelistatakse olemasoleva raudteekoridori laiendamist. Kui näiteks Tammiste elamurajooni elanikud hakkaksid tihedast rongiliiklusest tuleneva täiendava müra vastu väga häälekalt protestima, võib juhtuda seegi, et tulevane raudtee suunatakse kusagilt Sindi ja Paikuse kaudu Läti poole. Kosenkraniuse sõnul olevat juba Liivi tee valmimise järel Pärnu jõe paremkalda elanikud avaldanud rahulolematust seoses nendeni kanduva automüraga.
Praegu lähtutakse siiski olemasolevast koridorist ja linn on pakkunud trassimäärajatele kahte reisirongide peatuspaika. Mõlemad asuvad vahetult teineteiselpool Papiniidu silda. Siiski eelistatakse valdavalt jõe vasakkallast kus jääb Liivi tee ja veepiiri vahele ca 400 kuni 500 meetri laiune vaba maaala. Peatuse pikkuseks tuleks arvestada vähemalt umbes 700 kuni 800 meetrit. Vasakkaldal on piisavalt ruumi suure parkla rajamiseks ja muude vajalike hoonete ehitamiseks. Ka ühistransporti oleks sealse peatusega parem siduda. Ehitamisele tulev uus Jaansoni kallasrada võimaldab ka jalgratastega head otseteed kesklinnaga.
Abilinnapea mõtet toetasid väljaarvatud ühe erandiga kõik ümarlaual kohal viibinud. Ümarlaua koordinaator Astrid Hindriks leidis, et Ehitajate tee ja Jaama tänava vahelisel alal oleks rongide peatuspaik palju sobivam. Tema hinnangul sulgeb Liivi tee äärne peatus avatud vaate jõele ja suurest rongide liiklemisest tekitatav vibratsioon murendab kallasala.
Kui Ivar Mägi sõnavõtus puudus kahtlusenoot Rail Baltic projekti teostatavuses, siis Romek Kosenkranius hindas võimalikke arenguid abilinnapeana tagasihoidlikuma optimismiga. Juhuks kui mingil põhjusel jääks ikkagi Rail Baltic olemata või ei läbi 1435 mm standardil põhinev kiirraudtee Pärnut, soovitakse praegu kõigepealt rekonstrueerida Lelle ja Pärnu vaheline vene-laiusel raudtee. Vastasel korral võidakse Kosenkraniuse arvamusel olla tulevikus Pärnus täiesti ilma raudteeta.
Tänast kokkuvõtet kirjutades andis kommentaari ka Edelaraudteed esindav kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov, kelle sõnul on rongijaama puhul tähtis ligipääsetavus ning võimalused jaama territooriumil. Edelaraudtee seisukohalt peab raudteejaam asuma kohas, mis on linnatranspordiga hästi seotud, et bussiliiklus linna ja jaama vahel toimiks sujuvalt. Lisaks peaksid olema tagatud head võimalused rongi ootamiseks ning autode parkimiseks. Varem on Edelaraudtee infrastruktuuri AS juhataja Rain Kaarjas kinnitanud, et nende firma näeb tulevikus Tallinna ja Pärnu vahel paralleelselt Rail Baltic rööpmetega kulgemas ka senist rööpmelaiust.
