Aasta viimasel päeval koguneti Põrgupõhjale
Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML), Kaitseliidu Lääne maleva ja Kaitseliidu Rapla maleva Vigala rühma korraldusel on juurdunud kaunis traditsioon tähistada iga aasta viimasel hommikupoolikul Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) Põrgupõhja Staabipunkri mälestuspäeva.
Mälestuskivi Põrgupõhja metsavendadele
Kapral Sulev Hatto ei mäleta enam päris täpselt, millal selle kandi metsavennad Oskar Roosi ja tema vanaonu August Hatto tõid noormehe Vana-Vigala kandis asuvasse metsa, kus asus üks paljudest punkritest. „See oli vene valitsuse lõpu ajal, aasta enne kolhooside lagunemist või pisut veelgi varem,“ meenutas Sulev, kes siis õppis kutsekoolis. Oskar oli RVL-i luuraja ja staabi sidemees, kes vahendas teavet lähikonnas toimuvast ja vastaste liikumisest. Põrgupõhja staabipunkrit rünnati 1947. aasta 31. detsembril. Staabi taandudes langes arhiivi dokumentide põhjal umbes poolsada julgeoleku sõdurit ja 2 metsavenda. Nendest ka Oskari vend Jaan. Pärast Põrgupõhja lahingut Oskar vahistati ja mõisteti 25+5 aastateks karistust kandma. Vangistusest pääses ta kodumaale aastal 1973.
Sulev kõneles oma väljakaevamistest ja sellest kuidas ta hoolikalt labidaga töötades mulda sõelus. Välja tulid padrunite salved, katelokid, isegi kitarri keeled. „Leitud esemed asetasin vallile, praeguseks on mitmed asjad minema kantud. Ümbritsevad puud on kõik metallikilde täis. Kiivrid läksid Lagedi muuseumisse.“ Sulevit on juba vanaisa ja vanaema eestimeelsena kasvatanud. „Tekkis mõte üksinda 31. jõulukuupäeva tähistada. Sõitsin kohale jalgratta või punnvõrriga – kuidas kunagi. Panin üksinda siia punkri vallide peale alati ühe küünla Vigala kandi meeste mälestuseks põlema.“
Hiljem võttis ta Vigala kaitseliitlased kokku. „Tegime siin ühe kaitseõppuse ja valli sees olles tuli mõte panna meeste mälestuseks ka mälestuskivi. Mina otsisin isaga (Hans Hatto) põllult ilusa kivi ja Aino Lepp tegi sellele tahvli,“ rääkis Sulev, kelle vaikselt ja alguses pooleldi salaja toimetatud algatus päädis viimaks sellega, et 2007. aasta 8. septembril avati staabipunkri asukohas langenud metsavendadele mälestuskivi, kuhu igal aastal üha rohkem inimesi koguneb. Tänavu oli neid juba 65. Jõululaupäeval paigaldati mälestuskivi juurde infotahvel tarviliku teabega. Läbitud aastal osalesid Põrgupõhja punkrit korrastavatel talgutel Sulev Hatto, Priit Tammis, Andrus Maiste, Alari Iva, Fredy Kuldma, Janek Mägi, Aron ja Aaro Aaspere ning kõige noorem osavõtja Oliver Kaldma.
EEML aseesimees Heiki Magnus osundas, et meie väikese rahva ajaloos on seiku, mida lihtsalt ei tohi unustada - need on olnud sedavõrd ülekohtused ja võikad! „On loomulik, et elavad võlgnevad surnutele vähemalt mälestuse jäädvustamise. Me mäletame ja mälestame Eesti eest elu andnud inimesi. Oleme metsavendade liidu aastalõpusündmusel, et üheskoos meenutada Eesti metsavendluse lugu ja ajalugu; teha kokkuvõtteid lõppevast aastast, tänada ja tunnustada meie liikmeid ning koostööpartnereid.“
Lühikeste sõnavõttudega Eesti metsavendlusest esinesid ajaloolased Martin Andreller ja Mati Mandel. Veel said sõna EEOK ja EVL aseesimees Tiit Põder ja Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse esimees Mart Puusepp.
Toitlustamise eest kandsid hoolt perekonnad Aosaar, Hatto ja Iva. Päevateemaline tort valmis Fredy Kuldma kodus.
EEML on lõppenud aastal oma tegevust oluliselt laiendanud, kaasates uusi liikmeid ja osalenud ühtekokku koos aastat lõpetanud kogunemisega 81 sündmusel. Magnuse hinnangul tehakse head
koostööd mitmete organisatsioonidega, kuid mainimisväärselt paremini edenevad ettevõtmised Kaitseliidu Lääne ja Pärnumaa malevatega. Samuti nimetas ta EEOK, EVL, Memento ja mitmete koguduste tegevust.
Suuremateks ühistegemisteks olid mälestustahvlite avamised, samuti metsavendade mälestuspäevad
Saaremaal, Pärnumaal, Läänemaal ja Hiiumaal. Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirikus avati mälestustahvel okupantide lavastatud kohtupidamiste kaudu mõrvatud Kaitseliidu Lääne maleva ohvitseridele. Mälestustahvlid kinkis Eesti rahvale Ungru Paekivi OÜ. Haapsalu Toomkirikus avati mälestustahvel Kaitseliidu Lääne maleva pealikele. Jaanuaris saadeti viimsele teekonnale legendaarne Pärnumaa metsavend Arnold Andreas Leetsare ja metsavendade abistamise läbi oma kodutalu kaotanud Erika-Henriette Õun. EEML on olnud läinud aastal kaastegev ka endiste metsavendade ümbermatmisel Juuru- ja Vastseliina kalmistutel. „35 aastat möödus legendaarse metsavenna August Sabbe kahtlasest hukkumisest Võhandu jõel, mis juhtus mäletatavasti 28. Septembril 1978,“ meenutas Magnus. Assar Pauluse algatusel valmistati August Sabbe mälestuse hoidmise ja edasikandmise märgina väärikad T-särgid, samuti August Sabbe mälestusmärgid.
31. detsembril meenutati uuesti paar nädalat varem Hiiumaa metsavendade mälestuspäeval Martin Andrelleri poolt öeldud tunnustavat lauset ajakirjanduse aadressil: „Nii palju kui sellel aastal pole kunagi varem Eesti metsavendlusest räägitud, kirjutatud ega ka pilti näidatud.“
Lõppenud aastal töötati EEML poolt välja uued tunnustuse klassid. Aastalõpusündmusel tunnustati aunimetusega EEML „aasta tegu“ ja „aasta liige“ nominente. EEML „Aasta tegu 2013“ nimetuse pälvisid kaitseliitlane Assar Paulus ja ajaloolane Martin Andreller. Nominendid olid veel Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kaitseliitlane ja vabakutseline fotograaf Lembit Kurs, Ungru Paekivi OÜ, vabakutseline fotograaf Aare Leinpere ja kaitseliitlane Elari Hiis.
Eesti vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse tänukirja pälvis major Mehis Born, kes on töötanud kümmekond aastat Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealikuna ja võtab algaval aastal vastu uue ülesandena Lääne ringkonna töö organiseerimise. EEML Tänumedaliga tunnustati Andres Raidi ja peeti meeles veel palju teisigi tunnustamist väärivaid inimesi.
2014. aastal jätkab EEML oma tegevust, korraldab mitmeid mälestuspäevi ja katab jõudumööda iga maakonna ühe kiriku EEML mälestustahvliga. Septembris korraldab EEML Raplamaa metsavendade mälestuspäeva Kivi-Vigalas ja avab Vigala Maarja kiriku siseseinal mälestustahvli. Lisaks veel palju muudki.
Samal teemal:
