Automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused Sindis
Sindis ehivad neil päevil viie riigi lipud Pärnu mnt 23a hoonet, kus peetakse laupäeval ja pühapäeval automudelismi juhtraja Põhja-Euroopa meistrivõistlused kolmes klassis.
Viie riigi lipud Sindis
Sindi Avatud Noortekeskuse tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et nende uuel ringrajal on Balti karika etappe korraldatud kolmel korral ja 11.-12. mail peeti siin Eesti meistrivõistlused. „See on nüüd muidugi meie tipp, et me Põhja-Euroopa meistrivõistlused siia saime. See on Eestis üldse esimest korda ja lähema 10-15 aasta jooksul ilmselt enam ka ei tule,“ rääkis Mets, kelle arvates tahetakse üldiselt just uusi radu proovida.
Praegu toimuvad vabatreeningud. Põhja Euroopa meistrivõistlustel on võistlusklassideks väike eurosport ehk ES-32, formel ehk F-32 ja suur eurosport ehk ES-24. „Suur eurosport on Eestis sõidetavatest ka kõige kiirem. Üldse sõidetakse Eestis kuut klassi, aga mujal maailmas sõidetakse muidugi rohkem,“ kõneles Mets juhtraja mudelspordist lähemalt. „Ring sõidetakse paremate aegadega kuskil 3,45 sekundiga ja ringi pikkus on 39,16 m. Keskmise kiiruse saab välja arvutada. Suurimat kiirust peaks mingi radariga mõõtma. Noorteklassi omad sõidavad kusagil 30 kuni 40 km/h. Suurel eruspordil peaks sõidetama kusagil 50-60 km/h. Kiirused on suured, aga sellega harjub ära.“
Võistlemiseks läheb lahti laupäeval ja pühapäeval. Homme sõidetakse võistlusklassides väike eurosport ja formel, pühapäevale jääb suur eurosport. Plaanitud on 4-minutilised sõidud.
Esindatud on lisaks Eestile Läti, Leedu, Valgevene ja Soome. Praegu on registreerunuid 33, esialgul oli nimekirjas isegi 56 osalejat. Samas, kui võistlejaid on väga palju, muutub võistlus väsitavaks.
Kahjuks jäi tulemata Rootsi esindus, keda algselt loodeti siiski kohata. „Kas nad nüüd boikoteerivad, aga tõsi on see, et jäid kõik kambakesi tulemata,“ oli Mets nõutu. Lõunanaaber Jânis Rage-Ragis teadis selgitada, et varem oli rootslasi koondamas keegi Lars’i nimeline tegelane, kes koordineeris ja hoidis kogu tegevust kontrolli all ja korraldas ka sealseid väljasõite. „Aga tema läks Austraaliasse elama ja nüüd on kõik rootslased omapead ega oma ühtset koordinaatorit. Samas on hakatud analoogseid võistlusi ka rohkem korraldama ja rootslased tegid valiku nähtavasti mingi teise võistluse kasuks. Selletõttu siis koosseis kukkuski ära.“
Mets tutvustas ka Pärnumaa ja Eesti tugevamaid sportlasi automudelismis: „Sindist on päris kõva tegija Andi Aron. Ta ütleb juba vanade klassis sõna sekka, rääkimata sellest, et maikuus Sindis toimunud Eesti meistrivõistlustel võttis ta noorte klassis kulla ära. Vastaseid talle selles klassis ei ole. Andi lõpetab käesoleval aastal noorteklassis sõitmise ära. Andi ei sõida väikest eurosporti, teisi klasse sõidab päris heal tasemel. Viimastel Eesti meistrivõistlustel oli ta üldarvestuse kolmas, mis on väga kõva sõna. Vahepeal isegi juhtis võistlust, kuid lõpuks pani Kaiar Tammeleht oma oskused ja kogemused maksma. Andi väga palju ei kaotanudki.“
Metsa hinnangul on Pärnumaal teine tegija tema pojatütar Karmen Mets. „Võistlustel tabavad teda ebõnned. Väikest eurosporti sõitis küll kenasti ja vapralt, aga kere sõideti vigaseks. Ometi suutis ta
üldarvestuses kolmandale kohale tõusta. Sõidu oskust, tahtmist ja talenti tal on, mõnikord kipuvad tehnilised probleemid kimbutama. Vaatame, kuidas tal nüüd seekord läheb?“
Mets ei kahtle, et Eestist kõige kõvem tegija on Kaiar Tammeleht. Tuleb veel Ants Volmerson, kes on aastaid samuti olnud paremiku hulgas ja tema on tavaliselt samuti esimese kolme-nelja hulgas nii Eesti meistrivõistlustel kui ka karikasarja arvestuses. Samuti osaleb Igor Kaptur, kes plaani järgi sõidab ainult formelit. „Eestist tulijate hulk võiks olla muidugi suurem, aga 6.-7. juulil toimub Sindis enduro. Juba on teada, et näiteks Soomest saabub 7 meeskonda,“ kinnitas Mets jutu lõpetuseks ja kiirustas vajalikes toimingutes taas edasi.
Täna külastas Sindi automudelismi juhtrada ka Helena Järviste, kes on EAS programmi vastutav konsultant. „Selle konkreetse juhtraja ehitamise projekti rahastamine sai võimalikuks tänu Johannese järjekindlusele. Esimene kord jäi projekt rahastamata, aga teisel katsel läks läbi,“ tunnustas Järviste Sindi mehe visadust ja leidis, et eraldatud raha on ennast kindlasti õigustanud. „Meid huvitas eelkõige see, et Limbaži ja Sindi linnade ühisprojekt kujuneks heaks koostööks ja
läbikäimiseks lätlastega. Projekti käigus on toimunud ühised laagrid Limbaži lastega. Hea kui Limbaži ja Sindi lapsed saaksid omavahel tihedalt suhelda,“ arutles Järviste ja nimetas nädalavahetusel toimuvaid suurvõistlusi lisaboonuseks, millest võib üksnes head meelt tunda.
Samal teemal:
