Floriane tutvustas prantsuse kultuuri
Kesk-Prantsusmaalt, Clermont’ist vabatahtlikuna pikkadeks
Fotol: Floriane Rigaud
Floriane suutis seda teha niisuguse pühendumuse ja iseseisva mõtlemisega, et isegi Nooruse Maja juhataja Uudo Laane jaoks oli täielik eeskava teadmata ja jäetud võrdväärselt kõigi teiste külalistega üllatuste ootele. Külalisi tuli kokku kolmekümne ringis. Enamik neist elavad ja õpivad prantsuse keelt Pärnus, aga oli ka kaugemalt tulijaid. Floriane kutsus ka mõned endasugused vabatahtlikud mujalt Eestist. Viljandist tuli kohale üks itaalia neiu ja sõpru oli veel mujaltki.
Õhtu peakülaline oli Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse direktori asetäitja Jacqueline Plessis koos abikaasa ja pojaga. Jacqueline Plessis tutvustas Prantsuse Kultuurikeskuse tööd ja võimalusi, mida nad saavad Eestis inimestele pakkuda. Tallinna vanalinna südames asuv keskus loodi 1992. aastal, et selle vahendusel tuua prantsuse kultuur ja keel siinsetele inimestele hästi lähedale. Täpsemat infot leiab nende tegevuse kohta kodulehelt www.ccf.ee.
Fotodel: 1) Vasakult: Floriane Rigaud, Katre Puidet, Udo Laane, Jacqueline Plessis; 2) Mai Kolossova
Toimus varem väljakuulutatud prantsuse teemalise jutuvõistluse võitjate autasustamine. Kõik autorid said võimaluse oma töö ettelugemiseks. Tunnustuste andmine jagunes kolme kategooriasse: eesti- inglise- ja prantsusekeelsed. Esimese kategooria parimad olid Meda Piiriste ja Ilona Rääk, järgmises kategoorias Kristi Orm ja Kätlin Kask. Erakordselt tublilt esines Mai Kolossova, kes tuli võistlustöö koostamisega toime prantsuse keeles. Kõigile osalejatele keda oli sama palju kui autasustatuid, surus kätt ja andis kingitused üle Floriane.
Mai Kolossova ütles, et on nooruses Tartu Miina Härma nimelises II Keskkoolis õppinud prantsuse keelt kohustuslikus korras. Kahjuks ei leidnud õpitud teadmised praktikas kasutust ja nii unustas väga palju sellest kaunist keelest. Nüüd õpib ta taas Rohelise Maja prantsuse keele kursustel. Kohtasin veel teisigi inimesi, kes on kunagi õppinud, vahepeal unustanud ja nüüd uuesti prantsuse keele käsile võtnud. Enamik õpivad siiski esmakordselt. Tarvi rääkis, et Nooruse Majas antav keeleõpe võimaldab tal juba aru saada sellest, mida räägib Väike Prints. Tarvi ütles, et see tekst on Antoine de Saint-Exupéry poolt väga lihtsas keeles kirjutatud. Rohelises Majas õpetab prantsuse keelt Katre Puidet.
Suurt muusikalist elamust kinkisid laulja Erki Otsman ja klahvpillil mänginud helilooja Andranik Kechek.
Erki Otsman õppis küll aastatel 1986-1991 Tartu Ülikoolis bioloogiat, kuid tuntust ja head muusikat nautijate poolehoidu on ta kogunud eelkõige suurepärase laulmisega. Sellepärast on olnud tema otsus õppida veel laulu ja solfego tundides eraõpetaja juures väga tänuväärne ettevõtmine. Teda seob eriline suhe prantsuse kultuuri ja muusikalise loominguga. 1995. aastal ühines Pariisis asuva organisatsiooniga “Les Amis D’Edith Piaf”, kus Otsman sai laureaadi diplomi lauljanna sünnipäevaks korraldatud rahvusvahelisel laulukonkursil Pariisis. Järgmisel aastal esines ta programmiga “Sous le ciel de Paris” lisaks Eestile veel Lätis, Venemaal, Soomes ja Prantsusmaal. 2001. aastal sai ta Edith Piafi auks korraldatud lauluvõistlusel Pariisis taas laureaadi diplomi. Laulja on esinenud Pariisis Euroopa Keeltenädala raames toimunud üritustel Allience Francaise. 2004. aastal toimusid jälle tema esinemised Prantsusmaal, sedakorda Bretagne maakonnas korraldatud festivalil “ Les Chanteurs de Rue “ (“ Tänavalauljad „). Need on vaid üksikud näited tema aktiivsest tegevusest loomemaailmas. Eile õhtul said salongiõhtule tulnud inimesed kuulda läbilõiget sellest, kuidas kõlab prantsuse laul meisterlikku hääleseadet valdava eestimehe kõlatämbris.
Sama nauditav oli pianist Andranik Kechek, kes suudab vajadusel improviseerida klassikast popini. Ta on lõpetanud Jerevani Komitasi nim. Riikliku Konservatooriumi ja stažeerinud Eesti Muusikaakadeemias. Kecheki loominguline ampluaa on lai ja mitmekülgne, kuhu mahuvad autoriõhtud, esinemised soolona ja ansamblites, samuti improvisatsioonikontserdid. Ta on esinenud edukalt lisaks Eestile, Armeenias, Argentiinas, Uruguais, Jaapanis, Soomes, Poolas, Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Lätis ja Leedus. Kechek on osalenud ja saanud austavaid laureaadi nimetusi mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ning festivalidel. Heliloojana on Kechek kirjutanud laule, klaveriteoseid, vokaalinstrumentaal-tsükleid ja balleti-süite. Ühtlasi on ta loonud muusikat 16 teatrietendusele, 2 muusikalile ja 3 filmile.
Nende kahe mehe kontsert sai võimalikuks tänu Pärnu Linnavalitsuse toetusele. Pärast kontserti palus Floriane külalised suure laua äärde, mis oli rikkalikult kaetud prantsusepäraste suupistetega. Kõik need maitsvad suupisted valmistas Floriane ise, kasutades selleks küll suuresti Eestimaalt saadavaid toidukaupasid.
Edasi jätkus õhtu Floriane koostatud slaidiprogrammi esitusega. Floriane tutvustas pildis Prantsusmaad ja iga osa lõpus esitas kontrollivaid küsimusi nähtu ja kuuldu kohta. Selle käigus sai selgeks kaks asja. Esiteks tuli välja, et Prantsusmaast teatakse nii mõndagi. Aga samaaegselt on asju, mis prantslaste jaoks tunduvad täiesti iseenesest mõistetavana, kuid eestlased pole iialgi kuulnud.
Samal teemal:
