Hingedepäeval mälestati Pärnuga seotud inimesi
Pärast kümnekonnaaasta pikkust vahet otsustati Pärnus taastada hingedepäeva tähistamise tava. Peakorraldaja oli Raul Sarandi juhitav OÜ Pärnu Haldusteenused. Päeva peasündmusena avati mälestustahvel Friedrich Fromhold Martensile.
Raul Sarandi süütab tõrvikuid; tuli annab sooja
Õhtupimeduse saabudes kogunes eilsel hingedepäeval sadakond inimest Pärnus Alevi kalmistul asuva Schmidti kabeli juurde, et mälestada Pärnule olulisi inimesi. Kabeli ümbrust valgustasid mõned neljaks lõhestatud põlema süüdatud pakud ja tõrvikud. Esmalt esitasid Pärnu Muusikakooli flöödiansamblis mängivad Marju Mäe, Maris Jürgenson ja Hanna Mathilda Metshein mõned kaunikõlalised flöödipalad, mis sellesse päeva hästi sobisid.
Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann juhtis tähelepanu lisaks lahkunute hingedele ka neile hingedele, kes kõnnivad veel elavate maal. Nende mõtete sissejuhatuseks luges ta Piibli 39. psalmist: „Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen...“
Tuntud muinsuskaitsja ja ajalootundja Eduard Rajari rääkis, et Alevi kalmistul puhkab ääretult palju olulisi isiksuseid, kelle haudasid oleks võimatu ühe õhtu jooksul külastada. Seepärast langes valik üsna meelevaldselt vaid neljale maailmakuulsale mehele, kelle kalmudel peatudes kõneles Rajari iga mehe kohta üksnes kõige peamist.
Pärnus arstina tegutsenud Peter Hermann Stillmark (1860–1923) oli ritsiini avastaja ja lektinoloogia rajaja, kes sai maailmas kuulsaks oma elutööga alles sadakond aastat hiljem. Nüüd peetakse ülemaailmseid Stillmarki konverentse ja antakse välja temanimelist medalit. Selle mehe haud oli esimene peatuspaik, et süüdata kalmuküünlad.
Järgmisena koguneti Martensi perekonnaplatsi ümber, kus nimeplaadita sepisristi ees avati mälestustahvel rahvusvahelise õiguse tipptegijale, salanõunikule, rahusobitajale, diplomaadile ja Pärnu aukodanikule professor Friedrich Fromhold Martensile (22.08.1845 Pärnus – 1.07.1909 Valgas).
Tegemist on siiski arvatava matmispaigaga kuna pärast maailma suurmehe äkksurma Valga raudteejaamas aihtusid tema maised jäljed teadmatusse. Loomulik olnuks arvata, et ta keha toodi kodukoha kalmistule. Vasturääkivusteks annab põhjust asjaolu, et mees ei elanud vanemas eas enam Pärnus ja sidemed kodulinnaga olid muutunud üsna juhuslikeks. Siiski külastas pere igal suvel Pärnus asuvat Martensi isamaja, mis on tänaseni säilinud ehkki oluliselt ümberehitatud kujul. Küsimuseks jääb, miks ei avaldatud Pärnu aukodaniku surma korral järelehüüet? Peterburis ilmusid mõned nekroloogid erialakirjanduses. Vikipeedias leiduv ainus viide matmise paigale Peterburis pole eriti tõsiseltvõetav, ses koht on teadmata ja isegi sünniaasta on ekslik. Samal ajal räägivad Pärnu kasuks mitmed olulised kaudse tõendid.
Vältimaks järjekordset möödalaskmist ajaloolise tõe suhtes peeti õigemaks kirjutada mälestustahvlile “In memoriam”, mis sisuliselt tähendab lihtlsalt mälestuskohta tema vanemate hauaplatsil.
Nooruk jäi orvuks juba 1855. aastal. Kasvades Peterburi luteri orbudekodus sai noormees seal ka alghariduse. Martens õppis juurat Peterburi ülikoolis, selle lõpetamise järel veetis ta aasta Leipzigis, Heidelbergis ja Viinis, kus tutvus euroopaliku rahvusvahelise õiguse ning diplomaatiaga. Ta aitas kujundada Venemaa välispoliitikat kolme aastakümne kestel: 1869 asus tööle Venemaa välisministeeriumis, olles kuue välisministri teenistuses,1873 kaitses doktoriväitekirja, 1881 arvati tsaari salanõukogu liikmeks, alates 1876. aastast oli Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.
Martens koostas 15-köitelise kogumiku kõigist Venemaa sõlmitud lepingutest, asutas Vene rahvusvahelise õiguse ühenduse (1880) ja kirjutas autoriteetse kaheköitelise käsiraamatu ”Tsiviliseeritud rahvaste kaasaegne rahvusvaheline õigus”, millega pani aluse enda tuntusele kogu maailmas.
1875–1907 võttis Martens osa kõigist rahvusvahelistest konverentsidest. Osales Genfi Punase Risti ja Haagi rahukonverentsidel, samuti Vene-Jaapani rahu sõlmimisel USAs 1905. aastal. Martensi osalemine vahekohtu istungitel andis talle kristliku maailma peakohtuniku tiitli.
Sõjaliste kokkupõrgete vältimiseks loodi Martensi algatusel kriitiliste poliitiliste vahejuhtumite uurimiseks juurdluskomisjonid. Haagi rahvusvahelise arbitraažitribunali alalise liikme ameti kõrval oli ta veel Genfi rahvusvahelise õiguse instituudi president, Prantsuse instituudi liige, Cambridge’i, Edinburghi ja Yale’i ülikooli audoktor, Peterburi ülikooli teeneline professor, keiserliku teaduste akadeemia kirjavahetajaliige, Vene välisministeeriumi nõukogu liige.
Martensi kõrghetkeks kujunes 1899. aastal toimunud Haagi rahukonverents, mille päevakorda lisas humanitaarõiguse ja rahvusvahelise arbitraaži teema.
Väga oluline on teada Martensi klauselit, mis määratleb sõjategevuse pöörisesse asetunud elanikkonna õigused ja on aluseks Haagi rahvusvahelise kohtu poolt sõjakurjategijate süüdimõistmisel tänapäevalgi. Martens seisis selle eest, et tsiviliseeritud rahvas võiks elada inimväärselt kohelduna isegi sõja olukordades.
1901. aasta 15. jaanuaril nimetati Martens Pärnu linna aukodanikuks. Põhjalikumalt kirjutab Martensist Eduard Rajari üleeilses Pärnu Postimehes. Täiendavalt saab lugeda ka siinses märkmikus avaldatud möödunud aastasest loost, mis on kirjutatud seoses Martensi 165. sünniaastapäevaga. Artikkel avaneb siia klikkides.
Kolmandana peatuti Johann Heinrich Rosenplänteri (1782–1846) kalmul. Pärnus Kuninga tänaval elanud ja töötanud kirikuõpetaja ning kirjamehe tähtsust eesti kirjakeele kujunemise loos on mõõtmatult suur.
Teekond lõppes professor Amandus Adamsoni (1855–1929) tagasihoidlikul kalmul. Laialt tuntud skulptori loomingut leiab rohkelt nii Eestis, Venemaal kui ka Euroopa paljudes paikades. Põhjus, miks Adamson maeti Pärnu Garnisoni kalmistule vahetult Vabadussõjas langenute monumendi kõrvale, peitub tema enda viimses soovis. Nimetatud monumenti pidas ta oma elu parimaks tööks ja modelleerimisel kasutas enda pere liikmeid, kes olid talle loomulikult kõige lähedasemad. Pärnus on tema loodud veel Koidula mälestussammas ja üks skulptuur Alevi kalmistul.
Samal teemal:
