Leinapargis peetud mälestushetke juhatas sisse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann, sõnavõttudega esinesid ja asetasid kivile lilled Pärnu abilinnapea Jane Mets, Eesti Sõjameeste Pärnu ühenduse president Jüri Kask, Pärnumaa Memento esimees Kirsti Portnov, pärja tõid ka Pärnu Maavalitsuse esindajad ja vaba mikrofoni kasutas huvitava lühikese ettekande tegemiseks Brigitta Vainola. Esinesid rahvamuusikaansambel „Tõmba-Jüri“, mida juhendab Elle Miiter ja folklooriselts „Kunglarahvas“, kelle esimees on Aime Oitsalu.
Olgu alguseks toodud Enn Auksmanni vaimulik mõtisklus täielikus esituses.
*
Nädala lugemiseks mõeldud Piibli tekst räägib sellest kuidas ülekohtune kuningas Ahab tahtis ära võtta iisraeli mehele kuuluva maatüki ja viinamäe. Ta tuli selle mehe juurde ja tegi enda arvates täiesti õiglase tehingu. Pakkus raha isegi veidi rohkem kui maatükk väärt oli, aga mees ütles talle: „Issand hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa.“ Seal põrkusid kokku kaks maailmavaadet. Ühel pool oli raha ja võim ning korraldus, mida tuleks teha. Teisel poolel asus lihtne mees, kellel polnud midagi muud kui vaid vanematelt päritud maa. Talle ei tulnud pähegi seda kuidagi rahasse arvestada ja maha müüa, et midagi muud ette võtta.
Muidugi pole see päris üks üheselt üle kantav sündmusele, mida me täna meenutame, aga mingid seosed on selles loos ikkagi olemas. On olemas teatud osa rahvast, kes ei tahagi midagi enamat kui elada oma isadelt päritud maal, et seda harida ja hoolitseda. Selle rahva kõrval leidub keegi võõras kes arvab paremini teadvat, mida talle rohkem oleks tarvis. See võõras teab isegi paremini, mis tollele rahvale tarvis läheb kui tema ise. Taolist vastuolu kohtab nii ajaloos kui ka tänapäeval. Selle üle tasub mõelda.
Ka küüditamise aastatel oli sama lugu, et inimesed ei soovinud midagi enamat kui vaid luba s elada nõnda nagu oli harjutud elama oma esivanemate maal. Maailmas on väga palju ülekohut ja mõistetamatut, aga me ei pea sellega leppima ja ütlema, et nii peabki olema. Aga kui see ikkagi sääraselt toimub, siis peame leidma enestes jõudu läbi tulla neist olukordadest ja katsumustest. Samas tuleb läbi tulla iseennast rikkumata nõnda, et ülekohtuste mõjutused ei muudaks meid nende sarnasteks.
Palvetagem, et meie rahvas hoiaks kinni päritud maast, seda hinnates ja mitte vahetades peenraha vastu. Palugem, et meie rahvas oskaks elada ausalt ja õiglaselt, jättes vastamata ülekohtuga neile, kes seda on teinud. Palugem rahu ja armu kannatanutele.
*
Jane Mets väljendas kurvastust, et igal aastal kohtab vaid samu nägusid ega näe talle alluvate koolide õpilasi ehkki on sellest koolides palju kordi rääkinud. „Kas me tänapäeval kujutaksime ette, et keegi tuleb ilusal suveööl ja taob meie uksele, annab aega paar tundi kui sedagi ja meid viiakse kuhugile – kuhu, ei tea, kui kauaks – pole aimugi ja mis kõige hullem – miks?“ Ta ütles, et varsti ei ole enam meie hulgas ühtki inimest, kes mäletaks ise, mida tehti 1941. aasta 14. juunil. Juba neljandat korda rääkis ta sama juttu, millest on kõnelenud eelmistelgi aastatel: „Palun rääkige sellest oma lastele, oma lastelastele, oma naabritele ja nende lastele, sest ainult nii säilib ajalooline mälu, vahetu rääkimine on olulisem sellest, mida võib lugeda raamatust või ajalehtede artiklitest. „Et kuhugile ei kaoks see teadmine, mis meie rahvaga on ülekohtuselt tehtud, me ei tohi seda unustada,“ oli abilinnapea keskne sõnum.
Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse president Jüri Kask kordas sama mõtet kui tunnistas, et koolinoorte eemale jäämisega ollakse juba harjutud. „Peaksime rohkem kokku hoidma ja rääkima sellest, mida meie oleme pidanud kogema ja kannatama.“
Ühtlasi kutsus Kask kõiki 22. juunil Eesti Sõjameeste Mälestuskirikusse, kus algusega kell 12.00 toimub traditsiooniline võidutule süütamine. Samal jumalateenistusel avatakse mälestusplaat 43-le USA kodanikule, kes said 90 aastat tagasi Eesti Vabaduse Ristid. „Sellega saame näidata, et oleme sõjalist koostööd teinud oma kõige suurema liitlasega juba 90 aastat tagasi,“ selgitas Kask, kes kutsus inimesi ka 10. juulil Torisse kus kell 11.00 algab Eesti sõjameeste kokkutulek.
Brigitta Vainola kasutas vabamikrofoni võimalust selleks, et lühikokkuvõttena tutvustada oma sotsiaaltöö korralduse eriala diplomitöö kaitsmist käesoleva aasta kevadel Pärnu kolledžis. Diplomitöö teemaks valis ta Pärnumaa represseeritute mälestused küüditamisest. Töö põhines 12 intervjueeritava jutustustel.
Samal teemal:
