Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajad külastasid teletorni ja botaanikaaeda
Reedel, 19. oktoobril sõitis Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajate arvukas seltskond taas õppereisile Tallinna, kus külastati teletorni ja botaanikaaeda.
Teel teletorni; õpperetkel taimede keskel
Teletornis
Teletorni taasavamisest on möödunud veidi üle poole aasta ja põhjalikult renoveeritud Eesti kõrgeim ehitus väärib taas uudistamist. Enne meelelahutuslikult põnevat retke pilvepiirile peatab matkaja teekonna mälestuskivi, meenutamaks teletorni kaitsmist 1991. aasta 20. augustil, mis ühtlasi tähendas inimestele ka Eesti vabaduse eest seismist.
Teletorni esine täielikult muudetud arhidektuurne kujundus ei meenutagi enam kohtumisi umbkeelsete valvuritega ja vaba pääs teletorni esimesele korrusele on kõigile avatud. 314 meetri kõrgusele küündiv tornitipp pole siiski Eesti kõige kõrgem punkt ka siis mitte kui rajatisele lisada juurde merepinnast 24 m kõrgusel asuva aluse. Võrdluseks olgu 318 meetri kõrgune Suur Munamägi ja sellel asuv vaatetorn, mis lubab tõusta 346,7 meetrit pilveservale lähemale. Teletornile lähenedes tasub teada sedagi, et Tallinnas on silmapaistvalt kõrgeid rajatisi ehitatud juba ligemale pooltuhat aastat tagasi. Aastatel 1549 kuni 1625 oli Oleviste kirik koguni maailma kõrgeim ehitis, mis praeguseks on kahjuks oma esialgsest kõrgusest tublisti kaotanud, kuid on 123,7 meetri kõrgusega ka praegugi tõsiselt võetav konkurent kaasaaegsete ehitiste konkurentsis.
49 sekundi kiirusel tõstab lift inimesed 38 meetrise läbimõõduga vaateplatvormile, kus jätkub vaatamist kaugusesse ja sügavusse. Otse jalge all asuvad vaateaknad, mille kaudu avaneb pilk 170 meetrit allpool olevasse tühjusesse ja näeb ka torni seina ülalt alla vaates. Ainus mida ei näe täies mahus, on torni kandev 2,5 m paksune vundamendiplaat 8,5 m sügavusele ehitatud vundamendil.
Põrandale kirjutatud geograafilised nimetused annavad teada erinevate sihtpunktide kauguse telemastist. Puutetundlikelt ekraanidelt saab teada olulist infot Tallinna ja Eestimaa kohta. Trepist platvormi 2. korrusele sammudes võib väljuda ka tuulte meelevalda või jääda klaasist seinte varju keha kinnitama.
Seda, et kõrged ehitused kõiguvad või täpsemalt öeldes kõrvale kalduvalt ringe teevad, teavad üldiselt kõik, aga alati pole see tunnetatav. Eriti siis kui tähelepanu koondub mingile tegevusele. Teletorni vaateplatvormi lubatud kõrvalkalle on tuule mõjul 90 cm ja torni tipus kuni 1,5 m.
Teletorni telestuudios võib mõne minutiga teha videosalvestuse ja saata selle sõbrale. Nalja saab 3D kinos, kus näidatakse lühifilmi mehest, kes on kogemata kombel oma kodust väliantenni parandama minnes sattunud ekslema hoopis Tallinna teletorni antennide juurde.
Botaanikaaias
Väärikate Ülikooli õppurite silmnähtavat elavnemist võis märgata siis kui siseneti troopika ja subtroopika palmimajja. Küsimuseks jäi vaid see, kas ahhetavat vaimustust tekitas eksootiliste taimede nägemine või kohtumine taimetark Urmas Laansooga. Küllap oli tegemist mõlema koosmõjuga. Esimene asi, mida botaanikaaia metoodikult paluti, oli soov kuulda mitte väga teaduslikku ettekannet taimede elust. Alates 1985 aastast Tallinna Botaanikaaias töötanud Urmas Laansoo on suurte kogemustega taimesõber, kelle jaoks pole mingi probleem käigult kuulajate soovidega arvestada. Bioloogia õpingud Tartu Ülikoolis, lisaks täiendavad koolitused Rootsis Göteborgi botaanikaaias ja Suurbritannias Greenwichi ülikoolis ning igapäevane töö taimede keskel pole muutnud meest kuivalt teadmisi jagavaks teaduse inimeseks, vaid otsekui elavaks osakeseks rikkalikust taimede kooslusest.
Urmas Laansoo on juba ammu saanud rahva soosingu selle põhjal, mida ta kirjutab taimede kasvatamisest ja botaanikast üldiselt nii perioodilistes väljaannetes kui erialases kirjanduses või kõneldes tele- ning raadioesinemistes. Ometi suudab ta botaanikaaia külastajaid üllatada oma vahetu suhtlemisega otse taimede keskel. Kõneldes mõnest eksootilisest taimest võib ta märgatava kergusega teha äkilisi kõrvalpõikeid teistesse valdkondadesse ja samal ajal sobitada sellegi räägitud teemasse nõnda, et jutt lubamatult laiali
ei valguks. Küllap seepärast ongi temaga taimede maailmas liikumine alati oodatud põnevusretk. Ja kui pärast temaga kohtumist ilmsi, kirjanduse või eetri lainetuste vahendusel avastad endal nakatumise taimepisikusse, siis on kindlasti Urmas Laansoo süstimine tabanud kõige tundelisemat piirkonda.
Taimede puhul välistab ta võimaluse kõnetada neid elutust märkiva sõnaga ’mis’ ja ütleb alati ’kes’. Ta selgitab, et rakutuid ja rakulisi elusorganisme ühendavaks iseloomulikuks iseärasuseks on endasarnaste isendite moodustamise võimekus. Ta kiidab taimi erakordse sümpaatsuse tõttu ja võrdleb neid selles vaates koguni inimestega. Inimesed aga võlgnevad oma eksistentsi võimalikkuse taimedele, sest üle poole tunni ükski inimene ilma taimedeta maailmas elus ei püsiks. Teoreetiliselt püstitatud
maailmarekordiks on saavutatud aeg 17,4 minutit, mille kestel oli inimene suuteline ilma taimede abita elama. Hingamiseks vajalik õhuhapnik saadakse taimedelt.
Maailma kõige kiirekasvulisem taim võib ööpäevaga kasvada terve meetri. Mitte miski muu ei kasva nii hämmastava rekordilise kiirusega nagu seda suudab bambuspuu. Taime enam kui tuhande liigi seas kohtab alates paari sentimeetri
pikkustest rohttaimedest kuni 40 meetrini kõrguvaid puid. Bambuse juures seistes rääkis Urmas Laansoo taimeajaloo süngemast poolest ja sellest kuidas kiirekasvulise puuga võis osutuda võimalikuks inimeste piinamine ning oma vaenlastega arvete õiendamine eriliselt julmal kombel.
Ta jutustas legendist, et Jaapanis ja Vanas Hiinas piinati vägistajaid ning mõrtsukaid bambustega karistades. Kurjategijad aheldati maa külge bambuse uue võsu kasvu kohale. Teatud liikide võsu on sedavõrd tugev ja terav ning kasvu kiirus nii võimas, et sirgub kõigest ühe ööga läbi elava inimese. Siiski jätkub kahtlejaid ja kõik taimeuurijad ei taha taolist lugu uskuda. Arvatakse, et bambus kasvaks elusa inimese kehast kõrvale paindudes mööda sarnaselt maja vundamendiga, kus
ta leiab kasvuks kõveralt kõrvalt mööda sirgumise tee.
Bambuse tähtis omadus on teraspuiduna kirjeldatav vastupidavus. Puerto Ricos tehtud katsed kinnitavad, et bambus ei jää tugevuselt olulisel määral terasele alla. Hiinas kasutatakse pilvelõhkujate remontimisel bambustellinguid ja on asendatud isegi metallist raudteerööpaid, mõnede masinate puhul aga kasutatud
tavapäraste raudpoltide asemel bambust. Bambuse muudavad vastupidavaks selle vastupidavad kiud ja eriline struktuur.
Üksikud bambused kujutavad ka surmavat ohtu. Tuleb jätta puutumata need tüved, mida katavad juuste taolised pehmed karvad. Võimaluse korral naha alla poetuvatel karvadel elutsevad bakterid võivad põhjustada tõsist veremürgitust.
Õistaimedest kasvavad kõige kõrgemaks eukalüptid. Austraalias, eukalüptide kodumaal, kasvab rohkem kui 600 liiki. Teadaolevalt on looduses kõige kõrgema eukalüpti pikkuseks mõõdetud 133 meetrit. Kuuldavasti pidavat eukalüptist kasu olema narko- ja alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Eukalüpti saunavihad mõjuvad paremini massaaži puhul. Mitte ühelgi saunavihal pole seda ravi toimet mis eukalüpti vihal. Eukalüpti viha korduval
kasutamisel säilivad kõik koostisosad. Muidugi on hästi tuntud ka eukalüpti õli. Varematel aegadel on eukalüptist valmistatud ka ajalehepaberit.
Üks tüüpilisemaid liaane on rotangpalm, mis on maailma kõige pikema tüvega taim. Looduses võib Malaisia või Indoneesia päritoluga taim mööda mäenõlvu ronides kasvada kuni 180 meetri pikkuseks. Seega suudaks rotangpalm sirutuda Tallinna
teletorni vaateplatvormiga samale kõrgusele.
Väga heade tervistavate omadustega taimeks peetakse Madagaskaril kodunenud raffiapalmi, mille lehed on mitme meetri pikkused. Kuid maailma suurimad raffiapalmi lehed kasvavad Lõuna-Ameerikas, kus lehelaba võib olla 19 kuni 22 m pikkune ja 12 m lai.
Kui külalised küsisid kas ta tõepoolest teab kõikide taimede nimetusi ja julgesid isegi kahelda selle võimalikkuses, siis Urmas Laansoo vastus ei jätnud mingit kahtlust sellest, et taimetark mitte ainult ei tunne enamike taimede nimetusi, vaid oskab ka teatud piires kõnelda peaaegu kõikidel taimede maailma käsitlevatel ainetel. Päev-päevalt peenarde kohale kummardudes ja palmimaja taimede keskel tööalaselt aega veetes ning botaanikaaia kogusid hooldades-täiendades ei saagi teisiti kui omada väga suuri teadmisi. Siiski oli inimeste küsimine pigem imetlev kui kahtlev ja selles teadmises ka tänulik tunnustus universaalsele taimemetoodikule.
Samal teemal:
