Fotodel: 1) Amali Jegorova eestvõttel loodud memme-taadi pidustuste lipp, 2) "Murueided" Tootsis memme-taadi peol
Meenutades teleri vahendusel suvise tantsupeo tuletõrviku süütamist Kihnu jaanikul, tabas silm suuri valgeid punaste lintidega tanusid kandvaid memmesid. Samad peakatted eristasid teistest rongkäigus liikuvatest inimestest neid rõõmsaid memmesid ka möödunud aastal Pärnu lipu päeval, kui marssides hoiti kätes suuri sinimustvalgeid kandelippusid. Augusti keskpaigas tantsisid särasilmsed naised Tootsis Pärnumaa memme-taadi suvepeol. Kuna Sindi inimestel puudub oma rahvarõiva eripära, siis sobivad väga hästi ka Pärnu mustrivärvides seelikud.
Alates 2007. aasta kevadest kannab tantsurühm nime „Murueided”. Rühmas on hetkel 17 inimest ja keskmiseks vanuseks arvestavad nad 71 aastat. Sel kuul peavad aga tantsumemmed oma tegevuse 50. juubeliaastat. Kuidas nii? Poolsajandit tagasi olid nad alles vaid paarikümne aastased noored näitsikud. Aga juba siis, 1959. a. septembris alustas tegevust pensionäride ring. Sellesse kuulusid külakapell, rahvatantsuring, nais-, mees- ja segaansambel. Kohe hakati õppima ka näitemängu. Sindi Muuseumis on säilinud pensionäride ringi varasemad aruandevihikud. Hilda Aassalu vihikust võib lugeda, et juba mõni kuu peale ringi asutamist, 17. detsembril toimus A. Kitzbergi näidendi „Pila Peetri testament” esietendus. Esineti tööveteranide kokkutulekutel, laulu- ja tantsupidudel.
10 aastat hiljem kirjutas Enda Tegova, et esimese kümnendi kestel on korraldatud veerand tuhat peoõhtut 70 paigas.
Praeguseks on pensionäride tegevuse keskseks osaks jäänud tantsimine, mida juhendab Milli Vilse. Tema on paljude repertuaaris olevate tantsude autor. Akordionil saadab tantsumemmesid Mihkel Kalbus, kes on ühtlasi ka ühe nende ilusaima tantsu „Tule Pärnu” muusika ja sõnade autor. Vanimad liikmed on praegu Ilme Kask, Loide Looring, Milvi Oll ja Vilma Tiitus, – kes on rühmas püsinud vastavalt 23, 21, 18 ja 14 aastat. Läbi aegade on tantsuringe juhendanud Bruno Soom, Amali Jegorova, Anne Tammisto, Vivian Martens.
Vivian Martensit ei saa pidada põliseks Sindi inimeseks, kuid tema poolesajandi pikkuse tegevuse tulemusena oli väikelinn vilka naisterahva nii omaks võtnud, et otsustas 2000. aastal anda „Sindi Linna Aastainimese” tiitli. Viviani esimest töökohta Sindis võis tänapäeva mõistes mõneti võrrelda kooli huvijuhi ametiga ehkki 1949. a. tähendas pioneerijuhiks suunamine ideoloogilist tööd õpilastega. Enne pensionile jäämist teenis ta leiba lasteaia muusikakasvatajana. Ajal, mil Vivian rahvatantsijaid juhendas, kandis ring nimetust „Sindi Memmed”.
Tantsuõpetaja Amali Jegorova tähistas mardipäeval sünnipäeva. Paljudel tahtsusõpradel oli põhjust teda sel päeval meelespidada. Amali ettevõtmisel valmis Pärnumaa memme-taadi pidude lipp, mis rändab ühelt peokorraldajalt vallalt teisele. 2005. aastal korraldas memme-taadi pidu Sindi linn. Tookord anti esmakordselt Sindi rahva poolt lipp Tõstamaa vallale, kellele usaldati 2006. a. peo korraldamine. Käesoleval aastal andis Are lipu edasi Tootsile, kes korraldas suvist pidu.
Esinemisvõimalustest puudust ei tunta. Igaaastane tähtsündmus on kindlasti Pärnumaa memme-taadi pidu, mis toimub alati erinevas kohas. Üle aasta peetakse tantsupäeva Vändras. Pärnu lipu päevadel on esinetud kõlakojas ja Kuursaalis. Tantsitud on korduvalt sanatooriumis „Tervis”. Muidugi osaletakse Sindi Seltsimaja enda üritustel. Külastatud on sõpru Tori eakate klubis „Kanarbik”, folkloorirühma „Navesti”, eakate klubi „Kanarbik” Tootsis, Paikusel „Paikuse memmesid” ja lauluansamblit „Lustilik”, samuti Pärnu „Elulusti” ning kohtutud on Elva tantsurühmaga „Hõbemänd” Rõngus.
Peale selle on palju ühiseid üritusi, millest aja jooksul on saanud mõnusad traditsioonid: sünnipäevade pidamised, tervisepäevad Pärnu SPA-s. Tavaks on kujunenud ka vastlapäevad, mis algavad kepikõnniga ja lõpevad oasupi ning vastlakuklite söömisega.
Loide Loring mäletab üht lõbusat sünnipäeva. „Korraldasime sünnipäevalisele missivõistluse trikoo ja õhtukleidi vooruga,” meenutab Loide lustakat sündmust, kui valiti I, II ja III miss. Isegi sexmiss leidis eripreemia.
2007. a. käidi 2-päevasel ekskursioonil Kihnus. 2008. a. viibiti Saaremaal, kus nauditi Rüütli SPA-d ja külastati saare vaatamisväärsusi. Sel aastal külastati Rakvere SPA-d. Sinna tahetakse järgmiselgi aastal minna.
Kõigi nende võimaluste eest ollakse väga tänulikud Mati Mettusele ja Sindi Linnavalitsusele, kes hoolimata raskustest on leidnud võimalusi neid toetada.
1985. a. nentis Maire Soobik, et mehed pensionärid on mugavad ega taha kodust välja tulla. Sama häda näib olevat ka 15 aastat hiljem. Viimasel Pärnumaa memme-taadi suvisel peol Tootsis võis täheldada, et probleem on üsna üleüldine ja pole sugugi erandlik vaid Sindis. Mehed ei kipu sarnaselt naistega seltskonnas eriti lustima. Naised aga muutuvad seevastu aina tublimaks. Veel 15 aastat tagasi oli lustlike naiste keskmine vanuseline ülempiir 61 aastat. Nüüdseks on aga lisandunud tervelt 10 aastat.
Helene Saluste mälestustest selgub, et meeste puudus pole tarmukaid naisi kunagi hätta jätnud. „Tantsuks oli meil alati kaks rühma – üks naisrühm ja teine segarühm. „Mehed” olid meie oma naisrühma naised, kes said vorbitud meesteks ja nii sündisidki segarühma tantsud,” saan minagi teada algaastate tragidest naistest.
Tublid on Sindi „Murueided”, kelle rühmavanem on praegu Erika Olesk. Erika ise oli küll väga vastu, et ka tema nime nimetatakse, kuid paraku oli kõigi ülejäänud liikmete kindel soov teda hea organisatsioonilise töö eest tänada.
