Rahvuslikud laulud Barcelonasse viinud Kristel Reinsalu on üks paljudest silmapaistvatest inimestest
2012. aasta taasiseseisvumise päeva tähistamisel Koidula pargis lauldakse Kristel Reinsalu dirigeerimisel “Ära võõraks jää”, A. Oit
Käesoleva aasta alguses pöördus minu poole Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist Sigrid Jamnes ootamatult huvitava küsimusega, millele vastuse otsimine tekitas endalegi tõsist sportlikku huvi. Lihtsa küsimusega soovis ta teada, kas oleks võimalik nimetada 2012. aasta lõikes TOP 10-sse mahtuvaid Sindi eluga tihedalt seotud inimesi selliselt nagu nad on silma jäänud ajakirjanduslikult vaatelävelt nähtuna?
Mida rohkem püüdsin küsimuse sisusse süveneda, seda suuremas kimbatuses end tundsin. Kõige lihtsam oli jälgida inimeste nimede esinemise sagedust erinevates artiklites ja neid tulemusi summeerides koostada pingerida vastavale näitajale.
Lihtsa aritmeetika tulemusena kujunes TOP 10 pingerida ilma segavate emotsioonideta arvutuslikult selliseks, mida üksnes tinglikult tohiks nimetada rohkem meediasõbralikumaks või tegusamaks. Selles mõttelises kokkuleppes võttis esikoha Marko Šorin, kellele järgnesid, Ain Keerup ja Mari Suurväli. Neist viimane oli veel nädalapäevad tagasi Sindi kodanik, kuid praegu enam ei ole. Esikolmikule järgnesid üsna võrdväärse seisuga Helle Vent, Eneli Arusaar, Sigrid Jamnes, Heidi Vellend, Ene Michelis, Allar Raja, Helle Artel, Aleksander Kask. Väljapoole kümmet nime jäi veel umbes kümmekond inimest, keda oleks meelsasti nimetanud. Kuid eelpool nimetute hulgas jäi näiteks Kristel Reinsalu taolist aritmeetikat aluseks võtvalt joonealuseks. Ometi oleksin soovinud isikliku soosingu põhjal asetada ta kindlalt koos mitme teise tubli inimesega 2012. aasta TOP-pjedestaali kõrgeimale astmele. Nii ei saa olla meedia tähelepanu intensiivsus ainuke kriteerium, mille põhjal hinnata inimese tegusust.
Eelöelduga ei taha öelda midagi enamat, kui üksnes tõdeda ammu teada tõsiasja sellest kuivõrd pikk on ühe väikelinna tublide inimeste pingirida. Kui vaadet avardada näiteks kümne aasta perspektiivi ja lisada sinna juurde mitmesugused vabaühendused ning firmad, kes väärivad samuti Sindi linnas meedia positiivset tähelepanu, siis muutub pilt üsna haaramatuks.
Kui olnuks võimalus anda välja kujuteldavat Maaleht.ee Pärnumaa uudiste preemiat 2012. aasta TOP 10-es esikohta omavale inimesele, siis oleksin kõhklematult valinud selleks Kristel Reinsalu, kelle möödunud aasta suurimaks ettevõtmiseks saab pidada Sindi laulukoori viimist 19. – 22. septembrini toimunud Barcelona XIV rahvusvahelise rahvalauluseadete koorifestivalile “Euroopa ja tema laulud”.
Reinsalu alustas koori juhatamist aastatel 1999 ja 2000 ning pärast vaheaega on jätkanud dirigeerimist 2005-st aastast saadik kuni tänaseni. Tegemist on pikka ajalugu omava kooriga, kes osales Eesti esimesel laulupeol Tartus ja valmistub osalemiseks Tallinnas toimuval XXVI laulupeol. Järgmisel hooajal võib koor tähistada 145 aastaseks saamise tähtpäeva. Enamike koori liikmete hinnangul on vahepealsel ajal hääbumisele kaldunud kooriliikumine võtnud Reinsalu juhtimisel uue elavnemise. Lauljate hulk paisub iga aastaga ja Sindi kooriga on soovinud liituda laulusõbrad Audrust, Pärnust, Paikuselt, Torist. Reinsalu juhatatavat koori oodatakse järjest sagedamini esinema maakonna piiridest kaugemalegi. Kontsertreisid on koori viinud Viimsisse, Tallinna, Mustlassse, Tõrva, Viljandisse, Varblasse, Treimanisse, Soome, Hispaaniasse ja mujale.
Sindi Laulukoori ja naisansambli Šal-lal-laa osalemine Barcelona rahvusvahelisel rahvalaulufestivalil pälvis paljude kuulajate ja isiklikult ka festivali asutaja ning presidendi Dr. h.c. Hans-Albert Courtial’i heakskiidu. Festivalil sõlmiti uusi sõprussuhteid Soome ja Venemaa kollektiividega. Näiteks Vene koori Podlipki dirigent Inna Jakovleva kutsus Sindi lauljaid käesolevaks aastaks Moskvasse maikuus peetavale esinduslikule rahvusvahelisele koorikonkursile.
Sindi laulukooril on loodud sõprussuhted Tarvastu segakooriga Üits Viis, kellega koos käidi ka Barcelonas ja on korraldatud palju muidki ühiseid ettevõtmisi.
Reinsalu juhatab ka samadest koori liikmetest koosnevat naisansamblit Šal-lal-laa, kes on võitnud mitmetel maakondlikel ja üleriigilistel lauluvõistlustel nimetamisväärseid autasusid. Mullu saavutas ansambel üleriigilisel vokaalansamblite konkursil „Naissoo laulud“ naisansamblite arvestuses kolmanda koha, VII Põhja-Liivimaa Festivalil merelaulude konkursil ansamblite arvestuses ja Pärnumaa vokaalansamblite päeval võitis mõlemal juhul esikoha. Viimasega kaasnes kohustus korraldada järgmine maakonna ansamblite laulupäev Sindis.
Sigrid Jamnese sõnul on Reinsalu viimase 7 aastaga viinud koori täiesti uuele tasemele, mida on märganud nii maakonna, üleriigiline kui ka rahvusvaheline publik.
Koorijuht ja klaverisaatja on üles kasvanud Sindis ja lõpetanud kodulinnas ka keskkooli. Küllap just seepärast sai talle väga südamelähedaseks ülesandeks Sindi Gümnaasiumi hümni viisistamine. Ta on juba aastaid panustanud oma aega ja indu väikelinna kultuurielu elavdamisele läbi koorilaulu, mis sundis ka Euroopa kõige nõudlikuma publiku südamed põksuma samas resonantsis Sindi kuulajatega.
Samal teemal:
