Tähistati Raeküla Haridusseltsi 100. aastapäeva
12. juulil tähistati Pärnus Raeküla Haridusseltsi 100. sünnipäeva, mis algas perekond Pätside kunagise kodumaja (Riia mnt 273) juures paljude lippude heiskamise, lillekorvide asetamise ja mälestusküünalde süütamisega hoone tänavapoolsel küljel.
Lipud, lilled ja elav tuli Pätside kodumaja ees Raekülas; Raeküla vana koolihoone
Tähtpäeva sündmuse korraldasid Raeküla Vanakooli Keskus, Pärnumaa Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum. Sündmusele lisasid rõhutatud pidulikkust ja ilu kümned suured sinimustvalged lipud, millega oli esindatud ka Eesti Lipu Selts. Lisaks Raeküla ja ülejäänud Pärnu inimestele oli 70 inimese seas hulk Konstantin Pätsi Muuseumi liikmeid koos tegevjuht Helle Leesiga. Avatervituse ütles Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialist Piia Karro, kes ka kogu ülejäänud päevakava sidusate mõtetega kandis.
Kuna Pätside pereliikmed ja samuti riigivanem Konstantin Päts on olulisel määral panustanud Raeküla hariduselu arengusse, siis oli enesest mõistetav, et alustati just selle, tänavu 120-aastaseks saava hoone juurest, mille esikülge omal ajal kaunistas musta asfaltbetooni asemel roheluse keskel asuv purskkaev.
Pätside majale kavatsetakse paigaldada mälestustahvel. Seda oleks soovitud juba nüüd teha, kuid kahjuks ei õnnestunud omanikuga piisavalt aegsasti kontakti saada. Nüüdseks on kooskõlastus saavutatud ja lähemas tulevikus saab mõte teoks, et vääriliselt hinnata Pätside panust Raeküla arengusse.
Maja õuel toimus kõnekoosolek, mille juhatas sisse Pärnu abilinnapea Jane Mets. „Kuskil on kirjutatud, et haridust oskavad väärtustada eelkõige haritud inimesed ja see ei pea olema kinnitatud lõputunnistusega, vaid võiks leida koha inimese sügavas sisemuses,“ ütles Jane Mets, kes sõnas muu hulgas, et põhiharidus on küll kui Red Bull, mis annab tiivad, aga peale seda tuleks veel õppida kolm kuni seitse aastat. Abilinnapea seadis Raeküla Haridusseltsi tegevuse eeskujuks teistele linnaosadele.
Helle Lees pidas väga tähtsaks vaadata 100 aastat tagasi, et teada kas tee, mida siis alustati, on piisavalt tugev ka praeguseks käimiseks.
Raeküla kooli huvijuht Riita Tõniste kõneles Raeküla hariduselu algusest. Pikema ülevaate on Riita Tõniste kirjutanud ajalehe Raeküla Sõnumid esimeses numbris 2010. aastal.
Raeküla ehitustegevust soodustas ehitusmeister Jakob Pätsi kolimine Tahkurannast Pärnusse. Algul elas perekonnaga üürikorteris, aga 1885. aastal ostis ta linnalt 10 tiinu maad ühes sealse Petlemma kõrtsiga, kuhu asus ka ise elama. Maa asus kvartalis, mis praegu piirneb Lennuki, Järva, Merimetsa tänavate ja Riia maanteega. Nendel aegadel laius seal veel palgimets. Jakob Päts tegi lageraiet, müüs palgid maha, jaotas raiesmiku kruntideks ja müüs need uutele inimestele.
Tulekahi hävitas kõrtsi, mille asemele ehitas Jakob Päts uue kodu. 1891. aastal valminud kahekorruseline punastest tellistest hoone on säilinud siiani. Esimese korruse paremas tiivas avati trahter, mida rahva suus nimetati Pätsi kõrtsiks. Ülemine korrus oli välja üüritud. Maja esist kaunistas purskkaevuga iluaed.
Jakob Pätsi tunti õiglust armastava inimesena, kes andis talupoegadele nõu ja rahalist abi kui oli tarvis mõisnikega protsessida. Teatakse juhuseid, kui ta sõidutas mehed Riiga ja aitas protsessi võiduka lõpuni.
Eelmise sajandi algul oli Raekülas umbes kakssada majapidamist. Enamuses peredes olid ka lapsed, kes õppisid 4-6 kilomeetri kaugusel Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis. Pärnu Eesti Kooliselts avas 1910. aastal progümnaasiumi, kus 1910. aastal õppis 253 last. See saigi 1911. aastal eeskujuks Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakonna asutamisel. Kooli rajamisele Raekülla aitasid kaasa vennad Konstantin ja Voldemar Päts, kelle eestvedamisel asutati 1911-da aasta 12. juulil Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakond. Asutajateks olid hilisem riigivanem Konstantin Päts ja Pärnu Eesti Kooliseltsi asjaajaja August Luts. Juhatusse valiti August Paal, Anton Paan ja Jakob Teinburg-Linnakivi. Rahva lõbustajaks oli Kembi Jaan, kodaniku nimega Jaan Teinburg. Seltsi esimene pidu peeti sama aasta augustis Kembi aias, kus laulis Reiu segakoor ja esitati näidend „Meie aja kilplased“. Vennad Pätsid korraldasid ilutulestiku, mis oli tollal nägemata-kuulmata uudis.
Peagi asutati orkester ja osteti puhkpillid. Seoses mobilisatsiooniga maailmasõtta jäi seltsi tegevus 1916. aasta lõpul väiksemaks ja 3 aastat hiljem vaibus tegevus täielikult. Vara anti üle kalurite seltsile Laine.
Kooliseltsi Raeküla osakonna suurimaks saavutuseks linnaosa arengule sai kooli asutamine. Voldemar Pätsi eestvõttel koostati palvekiri, millega nõuti koolihoone ehitamist ja algkooli avamist. Kaupmees Johan Vichmanni kogutud 50 toetusallkirjaga läksid mõlemad mehed linnapea Oscar Alexander Brackmanni juurde. Samal ajal selgitas Konstantin Päts Raekülla kooli avamise vajadust Riia linnas kuraator Prutšenkole, kes toetas uute koolide avamist Baltikumis. Kooli rajamiseks saadud loaga pidi saksameelne Pärnu linnavalitsus nõustuma ja asuma ehitust rahastama. Raeküla kooli asukoha määras isiklikult linnapea Oscar Alexander Brackmann. Kahe aastaga valmis Kembi platsile püstpalkidest kahe klassiruumiga koolihoone. Ehitusmeistriks oli Martin Klein. Esimene koolitund toimus 1913. a 24. märtsil. Seda kuupäeva loetakse Raeküla hariduselu algusajaks. Õppima asus 60 õpilast ja õpetama hakkas 2 õpetajat. Esimeseks koolijuhiks sai Martin Jürgen. Õpetus toimus vene keeles ja iga hommik algas tsaaririigi hümniga „Jumal, keisrit kaitse sa...“. Järgmisel õppeaastal asus kooli õppima umbes 100 last.
I Maailmasõja ajal võtsid vene soldatid koolimaja enda valdusesse ja rindejoone lähenemisel evakueeriti koolivara Tveri kubermangu, mida hiljem enam ei tagastatud. 1919. aastal arvati kool linna algkoolide hulka ja nimetati Pärnu VII algkooliks. Koolil oli 4 klassi. Koolijuhatajaks määrati noor Aleksander Hanchmidt-Helila, kes püsis ametis 29 aastat. Mansardkorrus ehitati hiljem ümber täiskorruseks. Juurdeehitusena rajati Olev Siinmaa projketi alusel 1925. aastal hilisjuugendliku detailikäsitlusega võimla koos jalutusruumiga. Merepoolne maatükk puhastati lastevanemate abiga kändudest 1928. aastal ja sinna rajati kooliaed. Koolikrundile ehitati pmber plankaed ja koolihoone kaeti laudvooderdisega.
Praegu jätkatakse hoone renoveerimist. Kuigi palju on juba tehtud, ootab siiski veel hulga tegemisi ees.
Väga huvitav oli Eduard Rajari pikem sõnavõtt, mis kandis pealkirja „Konstantin Pätsi ajast kaasaega“. Ettekande sisu rääkis Konstantin Pätsist kui Eesti riigi rajajast ja hoidjast, kellest sai iseseisvuse saavutamise , aga ka kahjuks selle loovutamise sümbol. Sellepärast jagas Eduard Rajari oma sõnavõtu Pätsi väga olulise poliitikutee kolme osasse. Alapealkirjadena nimetas ta: „Noor elujõuline Päts, riigi rajaja“, „Politikaanlusest tüdinenud ja mures Eesti riigi jätkusuutlikkuse üle, võimu oma kätesse võttev Päts“, „Kolmas Päts, väsinud Päts“. Neljandaks rääkis Eduard Rajari sellest, et riik on nii tugev, kui on tema rahvas: „Rahvas on nii tugev kui on tema elujõud, tema aated, rahvuslik ühtekuuluvus, haritus.“
Pärast Raeküla vana koolimaja külastamist jalutati veel Pärnu Metsakalmistule, kus puhkab Peeter Päts ja sealt suunduti edasi Pärnu vanale kalmistule, kus asub Jakob ja Olga Pätsi haud. Mõlemal kalmul süüdati küünal ja räägiti mälestusi nendest töökatest inimestest.
Samal teemal:
